Aprillikuu 2020 maksestatistika avaldatakse 25. mail 2020 kell 08.00. Vt ka statistika avaldamiskalendrit siit            
II kvartali maksestatistika statistikateade avaldatakse 21. juulil 2020 kl. 08.00.

Taustinfo

Eesti Pank avaldab maksestatistikat igakuiselt. Kord kvartalis avaldatakse koos maksestatistikaga ka eraldi statistikateade.

Statistikateates kirjeldatakse maksestatistika (makstavad ja laekuvad maksed, kaardimaksed, e-kaubanduse tehingud jne) peamisi muutusi.

Statistikateade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse neist eraldi.

Lisateave:            
Liina Uuetoa            
statistikaosakond            
6 680 604            
liina.uuetoa [at] eestipank.ee

The payment statistics for April 2020 will be published on 25 May 2020 at 08.00. See also the calendar of statistical publications at release calendar
A statistical release on the payment statistics for the second quarter will be published on 21 July 2020 at 08.00.

Background

Eesti Pank publishes payment statistics every month. Once per quarter a separate statistical release is published together with the payment statistics.

The statistical release describes the main changes in the payment statistics (payments sent and received, card payments, e-commerce transactions etc).

The statistical release is independent of any economic policy release and is published separately.

For further information:
Liina Uuetoa
Statistics Department
Tel: 6680604
liina.uuetoa [at] eestipank.ee

Tiina Soosalu Eesti Pank Payment and Settlement Systems Department

• Transaction numbers: 37% fewer card payments were made than a year ago, while the number of transactions in cash is down in total by 42%
• Transaction turnover: the turnover of card payments is 20% lower than a year earlier, and the turnover of cash transactions is down 27%
• The turnover of purchases from Estonian online stores has increased by a fifth

Card payments in Estonia

Card payments worth 10.6 million euros have been made each day on average in Estonia during the emergency situation, which is 28% fewer than a year earlier, when daily card payments averaged 14.7 million euros. Retail card payments abroad have averaged a million euros a day under the emergency situation, down from 2.5 million euros a year earlier.

Residents of Estonia are making an average of 557,000 card payments per day under the emergency, which is 37% fewer than a year earlier, when an average of 883,000 card payments were made each day. Individual payments are larger though, as the average card payment has risen to 19 euros, having remained quite stably around 16-17 euros over the past year.

Card payments were made remarkably modestly in the first days of April, but in the past week the number of payments has started to rise a little. This may partly be because many people are paid on the fifth day of the month or later, and pensions are only paid after that date.

Cash transactions in ATMs

Estonian residents and businesses have made an average of 52,000 withdrawals of cash a day from ATMs for a total of 8 million euros under the emergency. A year ago withdrawals averaged 90,000 a day for 11 million euros. The number of transactions is 42% down on normal, while the turnover is down a quarter. This is quite understandable since people are moving around less under the emergency and many shops, restaurants and other outlets are closed. The recommendation by shops and by the government for clients to prefer card and contactless card payments has also helped reduce the number of cash transactions.

At the start of the emergency situation, notably larger amounts of cash were withdrawn from ATMs than usual, but in recent weeks the amount withdrawn in cash has not increased. The number of transactions paying cash into ATMs has also fallen noticeably under the emergency, and is down 30% on a year earlier. In April last year, clients paid an average of 5.5 million euros onto their accounts through ATMs, but under the emergency this has been 3.5 million euros.

The number of banknotes issued by Eesti Pank rose to around 1.8 million in the week the emergency situation was declared, which is more than double the usual number, but it stabilised during the week after the announcement of the emergency. People can still withdraw cash from ATMs, though the frequency of use of them has fallen.

Purchases from online stores

The much discussed increase in the use of online stores and particularly online food stores during the emergency is confirmed by the payment statistics from the banks.

The turnover of purchases from Estonian online stores has increased by a fifth. Purchases of 2 million euros a day have been made from Estonian online stores, where in April last year they were 1.6 million euros. The number and the turnover of purchases made from foreign stores has fallen by around a third during the emergency.

In April 2019 Estonian residents made an average of 93,000 purchases a day online for a total value of 3.5 million euros. A year ago half of online purchases were from foreign stores, and those purchases provided 54% of the turnover.

Card payments abroad by residents of Estonia

The drop in purchases abroad using Estonian cards has been particularly drastic. As tourists can no longer come to Estonia during the emergency, the number of purchases using cards issued outside Estonia has fallen to record low levels, with 12,000 purchases a day in April, which is a quarter lower than in April last year.

For understandable reasons, residents of Estonia have not easily been able to make purchases abroad either. A year ago, people from Estonia made an average of 83,000 card payments a day abroad, but this is now down to 48,000 card payments a day, which is 41% fewer. Cards have been used abroad for an average of 1.1 million euros a day under the emergency, which is 58% less than a year earlier, when cards were used to pay an average of 2.5 million euros a day abroad.

Under normal circumstances, people from Estonia most commonly make payments in Finland, where 26% of all card payments abroad are made, followed by Russia with 10% and Latvia with 9%. The change in card payments in Finland has been relatively modest under the emergency, which is probably because many people from Estonia work in Finland and use their cards issued in Estonia to make payments there.

The decline in purchases made in Russia and Latvia has been quite eye-catching though. Cards issued in Estonia were used an average of 8000 times a day in Russia in April last year, but this is now down to 1000 transactions, while transactions in Latvia have fallen from 10,000 to 2000.

* Eesti Pank is able to observe changes in the number and turnover of payments on a weekly basis during the emergency, while reporting under normal circumstances is monthly. The three largest banks, whose transactions normally average 95-99% of the total market, have been submitting data during the emergency.

For further information:
Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965
Mobile: 5697 9146
Email: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Press enquiries: press [at] eestipank.ee

Tiina Soosalu Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakond

• Tehingute arv: aasta varasema ajaga võrreldes tehakse 37% vähem kaardimakseid ja sularahatehingute arv on langenud koguni 42%.
• Tehingute käive: aastataguse ajaga võrreldes on kaardimaksete käive langenud 28% ja sularahatehingute käive 27%.
• Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive on aga viiendiku võrra kasvanud.

Kaardimaksed Eestis

Eriolukorras tehakse Eestis keskmiselt 10,6 miljoni euro eest kaardimakseid, mis on 28% võrra vähem kui aasta tagasi, mil kaardiga maksti päevas 14,7 miljoni euro eest. Välismaale jäetakse eriolukorras kaardiga makstes keskmiselt miljon eurot päevas, aasta tagasi 2,5 miljonit.

Eesti elanikud teevad eriolukorras keskmiselt 557 000 kaardimakset päevas ehk 37% vähem võrreldes aasta varasemaga, mil päevas tehti keskmiselt 883 000 kaardimakset. Samas tehakse korraga suuremaid oste: keskmine kaardimakse, mis on viimase aasta jooksul olnud küllaltki stabiilne vahemikus 16–17 eurot, on kasvanud 19 euroni.

Kui aprilli esimestel päevadel tehti kaardimakseid silmatorkavalt tagasihoidlikult, siis viimasel nädalal on maksete arv hakanud taas pisut tõusma. Seda võib osaliselt seletada asjaoluga, et paljudel inimestel on palgapäev viiendal kuupäeval või pärast seda ja ka pensione makstakse alates sellest kuupäevast.

Sularahatehingud pangaautomaadis

Sularahaautomaatidest võtavad Eesti elanikud ja ettevõtted eriolukorras sularaha välja keskmiselt 52 000 korda päevas, kokku 8 miljoni euro eest. Aasta varem tehti päevas 90 000 tehingut kogusummas 11 miljonit eurot. Tehingute arv on tavaolukorraga võrreldes vähenenud 42%, käive umbes veerandi võrra. See on ka igati mõistetav, sest eriolukorras liiguvad inimesed vähem ringi ning paljud poed, restoranid ja muud kohad on suletud. Lisaks on sularahatehingute arvu langusele aidanud kaasa kaupluste ja riigi soovitus maksta pigem (viipe)kaardiga.

Eriolukorra alguses võeti korraga automaadist välja tavapärasest märksa enam sularaha, kuid viimastel nädalatel ei ole väljavõetava sularaha maht kasvanud. Ka sularaha sissemakse tehingute arv on eriolukorra ajal märgatavalt vähenenud – aastatagusega võrreldes 30%. Aasta tagasi aprillis pandi sularahaautomaadist oma kontole kokku keskmiselt 5,5 miljon eurot, eriolukorras 3,5 miljonit eurot.

Eesti Pangast väljastatud pangatähtede arv suurenes eriolukorra kehtestamise nädalal ligi 1,8 miljonini, mida on üle kahe korra rohkem kui tavapäraselt, kuid stabiliseerus nädala jooksul pärast eriolukorra kehtestamist. Elanikud saavad sularaha ikka pangaautomaatidest, mille külastamise sagedus on küll vähenenud.

Ostud e-poodidest

Palju räägitud e-(toidu)kaubamajade koormuse kasvu eriolukorras kinnitab ka pankade maksestatistika.

Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive on aga viiendiku võrra kasvanud. Päevas tehakse eriolukorras Eesti e-poodidest oste 2 miljoni euro eest, aasta tagasi aprillis 1,6 miljoni euro eest. Eriolukorras on välismaa kaubamajadest tehtud ostude arv ja käive vähenenud umbes kolmandiku võrra.

2019. aasta aprillis tegid Eesti elanikud veebi vahendusel päevas keskmiselt 93 000 ostu kogusummas 3,5 miljonit eurot. Aasta tagasi sooritati pooled e-ostudest välismaa internetikaubamajadest, käibes moodustasid välismaalt tehtud ostud 54%.

Eesti elanike kaardimaksed välismaal

Eriti drastiliselt on vähenenud välismaalaste kaartidega Eestis tehtud ostud. Eriolukorras, kui turistid enam Eestisse ei pääse, on väljaspool Eestit välja antud kaartidega tehtud ostude arv kukkunud rekordiliselt madalale: aprillis tehti 12 000 ostu päevas ehk neljandiku võrra vähem võrreldes eelmise aasta aprilliga.

Mõistetavatel põhjustel ei jõua ka Eesti elanikud välismaale oste sooritama. Aasta tagasi tegid eestlased välismaal keskmiselt 83 000 kaardimakset päevas, nüüd aga 48 000 kaardimakset ehk 41% vähem. Eriolukorras jäetakse kaardiga välismaal ostes sinna keskmiselt 1,1 miljonit eurot päevas, mis on 58% võrra vähem kui aasta varem, mil päevas maksti välismaal keskmiselt 2,5 miljoni euro eest.

Tavaolukorras maksavad Eesti elanikud kõige sagedamini Soomes (26% kõikidest välismaal tehtud kaardimaksetest), Venemaal (10%) ja Lätis (9%). Eriolukorras on Soomes tehtud kaardimaksete osas võrdlemisi tagasihoidlik muutus, mis ilmselt on seotud sellega, et Soomes töötab palju eestlasi, kes maksavad seal Eestis välja antud kaartidega.

Eriti silmatorkav on aga Venemaal ja Lätis tehtud ostude vähenemine. Aasta tagasi aprillis maksti Eestis välja antud kaartidega Venemaal keskmiselt 8000 korda päevas, nüüd vaid 1000 korda; Läti puhul vastavalt 10 000 ja 2000 korda.

* Eesti Pangal on eriolukorras võimalik nädalate kaupa jälgida, kuidas maksete arv ja käive on muutunud; tavapärane aruandlus on kuupõhine. Eriolukorras edastavad andmeid kolm suuremat panka, kelle tehingud moodustavad tavaolukorras keskmiselt 95–99% koguturu andmetest.

Lisainfo:
Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965
Mobiil: 5697 9146
E-post: mart.siilivask [at] eestipank.ee

Meediapäringud: press [at] eestipank.ee

Tänasel istungil võttis EKP nõukogu vastu järgmised rahapoliitilised otsused.

1) Suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) tingimusi leevendatakse veelgi. EKP nõukogu otsustas, et alates 2020. aasta juunist kuni 2021. aasta juunini kohaldatakse TLTRO-III operatsioonide puhul intressimäära, mis on 50 baaspunkti võrra madalam eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmisest intressimäärast samal perioodil. Vastaspoolte suhtes, kelle aktsepteeritav netolaenuandmine ulatub asjaomase künniseni, kohaldatakse ajavahemikul 2020. aasta juunist kuni 2021. aasta juunini intressimäära, mis on 50 baaspunkti võrra madalam hoiustamise püsivõimaluse keskmisest intressimäärast samal perioodil.

2) Käivitatakse uued suunamata pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid pandeemia majandusmõjude ohjeldamiseks (PELTRO). Nende eesmärk on toetada likviidsustingimusi euroala finantssüsteemis ning aidata säilitada tõhusa likviidsusmeetme abil rahaturgude tõrgeteta toimimist. PELTRO operatsioonide seeria hõlmab seitset täiendavat refinantseerimisoperatsiooni, mida alustatakse 2020. aasta mais ning mille tähtajad saabuvad järk-järgult ajavahemikus 2021. aasta juulist kuni septembrini kooskõlas tagatisnõuete leevendamise meetmetega. Operatsioone tehakse piiramatu mahuga ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlusena ning nende intressimäär on 25 baaspunkti võrra madalam kui põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmine intressimäär vastava PELTRO operatsiooni kestel.

3) Alates 2020. aasta märtsi lõpust on tehtud oste pandeemia majandusmõjude ohjeldamise uue erakorralise varaostukava raames, mille EKP nõukogu kuulutas välja kogumahuga 750 miljardit eurot. Varaostude eesmärk on leevendada üldist rahapoliitika kurssi ning ära hoida rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist ja euroala väljavaadet ohustavaid tõsiseid riske, mis tulenevad koroonaviiruse pandeemiast. Varaoste jätkatakse aja jooksul paindlikul viisil erinevate varaklasside ja riikide lõikes. EKP nõukogu teeb selle varaostukava raames netovaraoste niikaua, kuni koroonaviiruse levikust tingitud kriisiolukord on tema hinnangul möödas, kuid igal juhul 2020. aasta lõpuni.

4) Varaostukava raames tehtavaid netovaraoste jätkatakse igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses; samuti tehakse kuni aasta lõpuni täiendavaid netovaraoste 120 miljardi euro ulatuses. Nõukogu eeldab jätkuvalt, et varaostukava raames tehakse igakuiseid netovaraoste seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

5) Jätkatakse varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

6) Nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana –0,50%. Nõukogu eeldab, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

EKP nõukogu on täielikult valmis suurendama pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava mahtu ja kohandama selle varade koosseisu sellises ulatuses ja niikaua, kui see on vajalik. EKP nõukogu on valmis vajadust mööda kohandama kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

Üksikasjalikum teave TLTRO-III operatsioonide tingimustes tehtud muudatuste ja uute PELTRO operatsioonide kohta avaldatakse sellekohastes pressiteadetes täna pärastlõunal kell 15.30 Kesk-Euroopa aja järgi.

EKP president põhjendab neid otsuseid täna kell 14.30 Kesk-Euroopa aja järgi algaval pressikonverentsil.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Euroopa Keskpank Avalike suhete peadirektoraat, Rahvusvaheliste meediasuhete osakond
Sonnemannstrasse 20, 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
Tel: +49 69 1344 7455, e-aadress: media [at] ecb.europa.eu, http://www.ecb.europa.eu

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Neli eriolukorra töönädalat seljataga, küsime endalt üha sagedamini, kas ja millal saab jälle tavalisse ellu tagasi. Ja missugune see uus tavaline elu välja nägema hakkab?

Kõigepealt peame valmis olema, et nii nagu koroonakriis eri riikidesse erineval ajal kohale jõudis, pole ka eriolukordade lõpetamine neis üheaegne. Riigid saavad hakata piiranguid vähendama, kui uute haigestunute arv oluliselt kahaneb ning loodud on piisav meditsiiniline võimekus nakkusohu taastekkimisel inimesi kiiresti testida ning haiglaravi pakkuda. Epideemia levik ja kestus meie naaberriikides mõjutab otseselt seda, millal Eesti saab jälle piire avama hakata. Koostöö naaberriikidega ning Euroopa tasandil on kriisist kiiremal väljatulekul meie kõigi huvides.

Võib ka oodata, et eriolukorra piiranguid saab leevendama hakata järk-järgult, andes kõigepealt võimaluse majanduse taaskäivitamiseks ning alles teises etapis sotsiaalseteks kooskäimisteks. Euroopas kõige esimesena epideemiavangi jäänud Itaalias loodetakse kriisist väljumiseks esmalt taasavada tööstustootmine, seejärel muu äritegevus ning alles siis, kui haigust suudetakse jätkuvalt kontrolli all hoida, antakse inimestele tavapärane liikumisvabadus tagasi. Kindlasti tuleb eriolukorrast väljumise ajal endist viisi pöörata tähelepanu viiruse leviku tõkestamise hügieenireeglitele: sagedane kätepesu, desinfitseerimine. Seejuures võib arvata, et kiire taasavamise võitjate poolel on need firmad, kes suudavad oma töötajatele pakkuda isikukaitsevahendeid, eelkõige maske. Üks silmatorkav erinevus Aasia ja Euroopa koroonavastases võitluses ongi see, et Aasia riikides seati kaitsemaskide kandmine avalikes kohtades otsekohe kohustuslikuks, aga Euroopas on seda alles üsna hiljaaegu hakatud soovitama.

Nii eriolukorrast väljumise kui ka sellele järgneval majanduse kosutamise ajal on esmatähtis rahastuskanalite lahtihoidmine. Õnneks on meie kommertspangad praegu märksa paremas seisus kui kümmekond aastat tagasi lahvatanud finantskriisi aegu. Eesti suuremate kommertspankade likviidsus ja kapitalipuhvrid võimaldavad üksjagu epideemia- ja eriolukorralööke ise ära seedida. Euroopa Keskpank on omalt poolt avanud suuremahulised 3 triljoni euro suurused soodsad krediidiliinid kommertspankadele likviidsuse pakkumiseks, muutnud pangandusjärelevalve nõudeid ajutiselt paindlikumaks ning algatanud ka kuni triljoni eurose avaliku ja erasektori võlakirjade varaostuprogrammi. Samuti on Euroopa riikide valitsused välja tulnud laialdaste toetusprogrammidega. Ainuüksi erinevate laenukäenduste ja ekspordigarantiide maht ulatub 16 %ni Euroopa riikide ühisest SKPst. Eesti kontekstis oleks tegu siis suisa 4,5 miljardi eurose toetuspaketiga.

Selliste suurte programmide esmaeesmärk on aidata ettevõtetel ja eraisikutel eriolukorra kuud üle elada. Aga meil tuleb vaadata ka kaugemale: majanduse turgutamise riiklikud investeeringud peaksid minema nutikama ja jätkusuutlikuma homse ehitamiseks. Mäletame ju veel hästi, mida Stockholmi Keskkonnainstituudi raportis Eestile kliimaneutraalsuse saavutamiseks soovitati: kolmekordistada hoonete energiatõhususe tõstmise investeeringuid, toetada elektromobiilsuse taristu väljaehitamist, ehitada välja meretuulepargid, toetada päikeseenergia ulatuslikku kasutuselevõttu jms. Praegune eriolukord, kus tehakse laialdaselt kaugtööd ning lapsed on koduõppel, on välja toonud vajaduse telekommunikatsioonitaristut edasi arendada. Koroonakriis võib meid kiirendatud korras juhatada digitaalsemasse ja rohelisemasse tulevikku. Eestis võiks näiteks paljud pered võtta oma senise suvekodu aastaringi teiseks elukohaks kasutusse. Päikesepaneelid ning elektriauto hoiavad pendelelu sõidukulud madalal. Piisava tugevusega internet aga võimaldab kirjatööd või videokohtumisi edukalt teha ka oma aianurga roheluses.

Maailmamajanduses võib epideemiakogemus kiirendada üleminekut täisautomaatsetele tootmisliinidele. Ilmekas näide on Tesla uus tehas Hiinas, kus sajad erksavärvilised robotid tootmissaalis väsimatult uusi autosid kokku monteerivad, vaid mõni üksik insener jälgib olukorda arvutiekraanilt. Kaitsemask ees muidugi. Vajame ka Eestis tugevat, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist tööstust, et pakkuda töökohti ning muidugi ka praeguse kriisiga kogunevat laenukoormat tagasi maksta.

Arvan, et koroonaepideemia mõjutab ka meie eelistusi. Juba täna on Eesti euroalal kolme väikseima sularahakasutusega riigi hulgas, aga paistab, et hakkame sularahaga edaspidi veelgi vähem maksma. Inimesed eelistavad elektroonilisi ülekandeid ning ostukohtades aina enam viipemakseid ning mobiilimakseid. Me oleme ühiskonnana saanud kiirkorras mitmesuguste digiteenuste masskoolituse ja avastanud, et nii on täitsa mugav. Videonõupidamised, veebikursused, audioraamatud, toidu koju tellimine ja muu taoline on meil nüüd hästi käpas. Seda digidžinni enam pudelisse tagasi ei aja. Elu eriolukorras on meid õpetanud taas rohkem rõõmu tundma ka lähedastest inimestest ja lihtsatest asjadest. See rõõm võiks meil uude tavaellu tagasi pöördudes ikka meeles seista.

Artikkel avaldati 21. aprillil Õhtulehes

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis.

Euroala seisab silmitsi majanduslangusega, mille ulatus ja kiirus on rahuajal enneolematud. Koroonaviiruse leviku piiramiseks võetud meetmete tagajärjel on majandustegevus kõigis euroala riikides ja üleilmselt peaaegu seiskunud. Tarbijate ja ettevõtete kindlustunde näitajad on langenud ning osutavad majanduskasvu järsule aeglustumisele ja tööturutingimuste ulatuslikule halvenemisele. Arvestades et majanduskriisi lõpliku haarde osas valitseb suur ebakindlus, prognoositakse EKP ekspertide koostatud kasvustsenaariumites käesolevaks aastaks euroala SKP 5–12% langust. Selle prognoosi paikapidavus sõltub otsustaval määral sellest, kui pikalt kestavad viiruse leviku piiramise meetmed ning kui edukaks kujunevad meetmed, mida võetakse pandeemia majandusmõjude leevendamiseks ettevõtete ja töötajate jaoks. Sedamööda, kuidas piiramismeetmetest aegamisi loobutakse, prognoositakse stsenaariumites majandustegevuse elavnemist, ehkki selle kiirust ja ulatust ümbritseb samuti jätkuvalt suur ebakindlus. Inflatsioon on naftahinna järsu languse ja ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) vähese pidurdumise tulemusel aeglustunud.

Otsustavad ja suunatud poliitikameetmed, mida oleme alates märtsi algusest võtnud, on märkimisväärselt toetanud euroala majandust ja eelkõige sektoreid, keda kriis on kõige enam haavanud. Eelkõige toetavad meie meetmed likviidsustingimusi ning aitavad säilitada laenuvooge kodumajapidamistele ja ettevõtetele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Samuti aitavad need säilitada soodsaid rahastamistingimusi kõigi sektorite ja riikide jaoks.

Tunneme heameelt meetmete üle, mida euroala riikide valitsused ja Euroopa institutsioonid on võtnud piisavate ressursside tagamiseks tervishoius ning kriisist puudutatud ettevõtete, töötajate ja kodumajapidamiste toetuseks. Samal ajal tuleb jätkata eelkõige ühiste ja kooskõlastatud poliitikameetmete kaudu edasipüüdlikke jõupingutusi majanduse elavnemise toetuseks ja kaitseks langusriskide vastu.

Praegusi majandushäireid ja suurt ebakindlust silmas pidades on EKP nõukogu kooskõlas oma volitustega valmis jätkuvalt otsustavalt toetama kodumajapidamisi ja ettevõtteid, et kaitsta keskpika aja jooksul hinnastabiilsust.

Sellest lähtuvalt otsustas EKP nõukogu täna veelgi leevendada suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) tingimusi. Alates 2020. aasta juunist kuni 2021. aasta juunini kohaldatakse TLTRO-III operatsioonide puhul intressimäära, mis on 50 baaspunkti võrra madalam eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmisest intressimäärast samal perioodil. Vastaspoolte suhtes, kelle aktsepteeritav netolaenuandmine ulatub asjaomase künniseni, kohaldatakse ajavahemikul 2020. aasta juunist kuni 2021. aasta juunini intressimäära, mis on 50 baaspunkti võrra madalam hoiustamise püsivõimaluse keskmisest intressimäärast samal perioodil.

Samuti otsustas EKP nõukogu käivitada uued suunamata pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid pandeemia majandusmõjude ohjeldamiseks (PELTRO). Nende eesmärk on toetada likviidsustingimusi euroala finantssüsteemis ning aidata säilitada tõhusa likviidsusmeetme abil rahaturgude tõrgeteta toimimist. PELTRO operatsioonide seeria hõlmab seitset täiendavat refinantseerimisoperatsiooni, mida alustatakse 2020. aasta mais ning mille tähtajad saabuvad järk-järgult ajavahemikus 2021. aasta juulist kuni septembrini kooskõlas tagatisnõuete leevendamise meetmetega. Operatsioone tehakse piiramatu mahuga ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlusena ning nende intressimäär on 25 baaspunkti võrra madalam kui põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmine intressimäär vastava PELTRO operatsiooni kestel.

Üksikasjalikum teave TLTRO-III operatsioonide tingimustes tehtud muudatuste ja uute PELTRO operatsioonide kohta avaldatakse sellekohastes pressiteadetes täna pärastlõunal kell 15.30 Kesk-Euroopa aja järgi.

Alates 2020. aasta märtsi lõpust oleme teinud oste pandeemia majandusmõjude ohjeldamise uue erakorralise varaostukava raames, mille kogumaht on 750 miljardit eurot. Varaostude eesmärk on leevendada üldist rahapoliitika kurssi ning ära hoida rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimist ja euroala väljavaadet ohustavaid tõsiseid riske, mis tulenevad koroonaviiruse pandeemiast. Varaoste jätkatakse aja jooksul paindlikul viisil erinevate varaklasside ja riikide lõikes. EKP nõukogu teeb selle varaostukava raames netovaraoste niikaua, kuni koroonaviiruse levikust tingitud kriisiolukord on tema hinnangul möödas, kuid igal juhul 2020. aasta lõpuni.

Ka meie varaostukava raames tehtavaid netovaraoste jätkatakse igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses; samuti tehakse kuni aasta lõpuni täiendavaid netovaraoste 120 miljardi euro ulatuses. Nõukogu eeldab jätkuvalt, et varaostukava raames tehakse igakuiseid netovaraoste seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

Samuti kavatseb nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

EKP nõukogu otsustas jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu eeldab, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

Koos juba kasutusele võetud oluliste rahapoliitiliste stiimulitega toetavad need meetmed likviidsus- ja rahastamistingimusi ning aitavad säilitada laenude tõrgeteta pakkumise reaalmajandusele. Arvestades praegust kiiresti muutuvat majanduskeskkonda, on EKP nõukogu jätkuvalt valmis tegema oma mandaadi piires kõik vajaliku, et toetada euroala kodanike toimetulekut sellel äärmiselt keerulisel ajal. See puudutab eelkõige meie ülesannet tagada rahapoliitika ülekandumine kõigile majandussektoritele ja riikidele eesmärgiga säilitada hinnastabiilsus. EKP nõukogu on seega täielikult valmis suurendama pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava mahtu ja kohandama selle varade koosseisu sellises ulatuses ja niikaua, kui see on vajalik. EKP nõukogu on samuti valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Värskeimad majandusnäitajad ja küsitlustulemused, mis käsitlevad perioodi alates ajast, mil koroonaviirus hakkas euroala riikides levima, on näidanud erakorralist langust ning osutavad euroala majandusaktiivsuse märkimisväärsele aeglustumisele ja tööturutingimuste kiirele halvenemisele. Koroonaviiruse pandeemia ja selle leviku piiramiseks võetud meetmed on tõsiselt mõjutanud töötleva tööstuse sektorit ja teenindussektorit, vähendades euroala majanduse tootmisvõimsust ja sisenõudlust. 2020. aasta esimeses kvartalis, mida koroonaviiruse levik ainult osaliselt mõjutas, aeglustus euroala SKP reaalkasv eelmise kvartaliga võrreldes 3,8%, kajastades eraldusmeetmete mõju kvartali viimastel nädalatel. Majandustegevuse järsk langus aprillis osutab tõenäoliselt veelgi tõsisemale mõjule teises kvartalis. Koroonaviiruse pandeemiast tingitud vahetuid häireid kõrvale jättes peaks euroala majanduskasv piiramismeetmete järkjärgulisel lõpetamisel taas hoogustuma, saades tuge soodsatest rahastamistingimustest, euroala eelarvepoliitika kursist ja üleilmse aktiivsuse taastumisest.

Arvestades pandeemia kestusega seotud väga suurt ebakindlust, on keeruline prognoosida, kui kaua võib kesta eelolev majanduslangus ja sellele järgnev taastumine. Mõjutamata 2020. aasta juunis avaldatavat eurosüsteemi ekspertide makromajanduslikku ettevaadet, näitavad EKP ekspertide koostatud kasvustsenaariumid, et euroala SKP võib käesoleval aastal langeda 5–12%. Seejärel peaks kasv taastuma ja järgnevate aastate jooksul normaliseeruma. Majanduslanguse ja majanduse taastumise ulatus sõltub suuresti piiramismeetmete kestusest ja tõhususest, tarnevõimsuse ja sisenõudluse püsivate kahjude ulatusest ning sellest, mil määral suudavad poliitikameetmed leevendada sissetulekutele ja tööhõivele avalduvat negatiivset mõjul.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt aeglustus euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2020. aasta märtsi 0,7%-lt aprillis 0,4%-le, kajastades eelkõige energiahindade madalamat inflatsioonimäära, aga ka mõnevõrra aeglasemat ÜTHI-inflatsiooni (v.a toiduained ja energia). Nafta praeguste hindade ja futuurihindade järsu languse põhjal eeldatakse, et koguinflatsioon aeglustub lähikuudel tõenäoliselt veelgi ulatuslikumalt. Majandustegevuse järsk pidurdumine mõjutab lähikuudel negatiivselt alusinflatsiooni. Koroonaviiruse pandeemia keskpikka mõju inflatsioonile on siiski väga raske hinnata, kuna väiksemast nõudlusest tuleneva langussurve võib osaliselt tasakaalustada tarnehäiretest tingitud tõususurve. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turupõhised näitajad püsivad väga madalal tasemel. Ehkki inflatsiooniootuste küsitluspõhised näitajad on lühikese ja keskmise aja jooksul alanenud, on pikema perspektiivi inflatsiooniootused saanud vähem mõjutatud.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv oli 2020. aasta veebruaris 5,5% ja märtsis 7,5%. Rahapakkumise kasv kajastab pankade laenuandmist erasektorile, mis on suuresti tingitud krediidiliinide kasutamisest ja M3 hoidmise madalamast alternatiivkulust võrreldes muude finantsinstrumentidega. Samal ajal tundub siiski, et majandusliku ebakindluse kasvu tõttu on hakatud ettevaatusabinõuna pigem rahalisi vahendeid säästma. Sellises keskkonnas on laia rahapakkumise kasvu peamiseks tõukejõuks endiselt likviidseima raha ehk kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Koroonaviiruse leviku mõju on avaldunud ka erasektorile antavate laenude arengus. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv oli 2020. aasta veebruaris 3,7% ja märtsis 3,4% ning mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv oli veebruaris 3,0% ja märtsis 5,4%. Neid muutusi kinnitavad ka euroala pankade 2020. aasta esimese kvartali laenutegevuse uuringu tulemused, mis osutavad ettevõtete suuremale laenunõudlusele ja krediidiliinide kasutamisele, et katta käibekapitali likviidsusvajadust. Samal ajal vähenes vajadus põhivarainvesteeringute rahastamise järele. Kodumajapidamiste eluasemelaenude nõudlus suurenes eelmise kvartaliga võrreldes vähemal määral. Ettevõttelaenude tingimused karmistusid mõnevõrra, kodumajapidamiste laenutingimused aga ulatuslikumalt. Mõlemal juhul oli põhjuseks majandusväljavaate halvenemine ning ettevõtete ja kodumajapidamiste krediidivõime alanemine. Samal ajal eeldavad pangad, et ettevõttelaenude tingimused leevenevad 2020. aasta teises kvartalis.

EKP rahapoliitilised meetmed – eelkõige TLTRO-III operatsioonide soodsamad tingimused ja tagatisnõuete leevendamine – peaksid julgustama panku andma laenu kõigile erasektori üksustele. Koos riikide valitsuste ja Euroopa institutsioonide võetud laenutoetusmeetmetega soodustavad need pidevat juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas koroonaviiruse levikust enim mõjutatud osapoolte jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade jõuline lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Euroala majanduse järsku langust silmas pidades on eelarvepoliitikas väga tähtis rakendada nõudlikku ja kooskõlastatud eelarvepoliitika kurssi. Võetavad meetmed peaksid võimaluste piires olema suunatud ja ajutist laadi, et ohjeldada pandeemiast tingitud hädaolukorra majandusmõjusid. Meil on hea meel, et Euroopa Ülemkogu on heaks kiitnud eurorühma kokkuleppe töötajatele, ettevõtetele ja riikidele mõeldud kolme turvavõrgustiku loomiseks kogusummas 540 miljardit eurot. Samal ajal rõhutab EKP nõukogu vajadust teha täiendavaid ulatuslikke ja õigeaegseid jõupingutusi, et majanduse taastumist ette valmistada ja toetada. Sellega seoses tunneme heameelt Euroopa Ülemkogu kokkuleppe üle luua taastusfond selle enneolematu kriisiga toimetuleku hõlbustamiseks.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Euroopa Keskpank Avalike suhete peadirektoraat, Rahvusvaheliste meediasuhete osakond
Sonnemannstrasse 20, 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
Tel: +49 69 1344 7455, e-aadress: media [at] ecb.europa.eu, http://www.ecb.europa.eu

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Martti Näksi Eesti Panga cash analyst at Eesti Pank

The central bank issued more than 205 million euros of banknotes into circulation in the first quarter of this year and 2.9 million euros of coins, while 103 million euros in banknotes were returned. Demand for cash from Eesti Pank increased sharply when the emergency situation was declared on 12 March, but it had stabilised to its usual level by a week later.

The net issuance of banknotes by Eesti Pank for the quarter increased by 16% in terms of number of banknotes from the previous quarter. Demand was largest for 50-euro banknotes, which made up some 56% of all the banknotes issued.

Seven million withdrawal transactions were made from ATMs in the first quarter of 2020 for a total value of more than 928 million euros. Deposits of 451 million euros were made into ATMs in the first quarter of 2020 in 1.3 million transactions.

Withdrawing cash from shop tills has become increasingly popular

Withdrawing cash from shop tills has become popular as it offers a good alternative for people who live in rural areas. Cash was withdrawn from shop tills on some 36,000 occasions in the first quarter of 2020 with a total value of 1.5 million euros.

Service volumes were lower than in the previous quarter as people moved around less. The survey of payment behaviour carried out at the end of 2019 found that the accessibility of cash has improved in the past two years.

Cash withdrawals from shop tills and from bank offices are both used by 4% of residents of Estonia. Statistics show that around 1% of the cash withdrawn is taken from shop tills, but this share is increasing.

The ATM network has not particularly changed in recent years, and there are 744 ATMs in operation in Estonia.

Circulation of euro coins

Eesti Pank issues coins into circulation on the basis of demand. In the first quarter of 2020, 4.2 million coins with a value of 2.9 million euros were issued, and 0.6 million coins with a value of 0.8 million euros were returned to the central bank. Of the coins issued in the first quarter, 42% were one and two-cent coins. Eesti Pank issued two commemorative coins in the first quarter, one for the 200th anniversary of the discovery of Antarctica, and one for the centenary of the Tartu Peace Treaty.

Exchanging Estonian kroons for euros

Eesti Pank continues to exchange Estonian kroons banknotes and coins for euros. There were 279 exchange transactions in the first quarter of 2020, and some 65,000 euros of kroons were exchanged. There are still 28.5 million banknotes and 320 million coins that have not been returned from circulation, with a total value of 44.5 million euros. Some part of the kroons cash that was in circulation has been permanently lost over the years or has been destroyed, but the facility for exchanging kroons for euros remains open.

Expert cash analysis at Eesti Pank

Eesti Pank exchanges damaged euro banknotes and coins. Expert analysis was carried out 45 times in the first quarter as 590 banknotes were examined for authenticity and were classed as damaged notes. Banknotes are exchanged when more than 50% of them remains. Damaged banknotes are removed from circulation and are destroyed.

The Estonian Forensic Science Institute registered 157 counterfeit euro banknotes in Estonia in the first quarter of 2020, the majority of which were 20 and 50-euro notes. There were also 51 counterfeit coins discovered in the quarter. The number of counterfeits discovered in Estonia is marginal both in absolute terms and in relation to the number of genuine notes and coins issued into circulation,

For further information:
Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965
Mobile: 5697 9146
Email: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Press enquiries: press [at] eestipank.ee

Martti Näksi Eesti Panga sularaha analüütik-ekspert

Selle aasta I kvartalis väljastas keskpank ringlusesse enam kui 205 miljoni euro väärtuses pangatähti (lisaks 2,9 miljoni euro väärtuses münte) ning Eesti Panka tagastati 103 miljoni euro väärtuses pangatähti. Sularahanõudlus Eesti Pangast kasvas korraks hüppeliselt eriolukorra kehtestamisel 12. märtsist, kuid stabiliseerus nädalaga tavapärasele tasemele.

Kvartali kokkuvõttes on Eesti Pangast netoemissioonina väljastatud pangatähtede arv kasvanud 16% võrreldes eelneva kvartaliga.. Kõige suurem nõudlus on endiselt 50 € kupüüride järele, mis moodustavad arvuliselt ligikaudu 56% kõigist väljastatud pangatähtedest.

Sularahaautomaatidest võeti 2020. aasta I kvartalis raha välja 7 miljonit korda ja enam kui 928 miljoni euro väärtuses. Sissemakseautomaatidesse maksti 2020. aasta I kvartalis 451 miljonit eurot (1,3 miljonit sissemakset).

Sularaha väljavõtmine poekassast üha populaarsem

Populaarsemaks on muutnud sularaha väljavõtmine poekassast, mis on hea alternatiiv maapiirkondades elavatele inimestele. 2020. aasta I kvartalis võeti poekassast sularaha välja umbes 36 000 korral koguväärtuses 1,5 miljonit eurot.

Võrreldes eelmise kvartaliga on teenusemahud kahanenud, mis on seotud inimeste vähesema liikumisega. 2019. aasta lõpus läbi viidud maksekäitumise uuringu tulemustest selgub, et võrreldes kahe aasta taguse ajaga on sularaha kättesaadavus paranenud. Sularaha väljavõtmist poekassast või pangakontorist kasutab võrdselt 4% elanikest. Olemasolev statistika näitab, et välja võetud sularaha kogumahust moodustab kassast sularaha välja võetud maht umbes 1%, kuid see suundumus kasvab.

Sularahaautomaatide võrgustik ei ole viimastel aastatel oluliselt muutnud ning Eestis on kasutuses 744 sularahaautomaati.

Euromüntide ringlus

Eesti Pank saadab käibemünte ringlusesse vastavalt nõudlusele. 2020. aasta I kvartalis väljastati 4,2 miljonit münti väärtuses 2,9 miljonit eurot ning keskpangale tagastati 0,6 miljonit münti 0,8 miljoni euro väärtuses. 2020. aasta I kvartalis väljastatud müntidest moodustasid 42% 1- ja 2-sendised. 2020. aasta I kvartalis emiteeris Eesti Pank kaks mälestusmünti – Antarktika avastamise 200. ja Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamiseks.

Eesti krooni sularaha vahetamine

Eesti Pank vahetab endiselt Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks. 2020. aasta I kvartalis tehti 279 vahetustehingut ning vahetati ligi 65 tuhande euro väärtuses kroone. Ringlusest on tagasi tulemata 28,5 miljonit pangatähte ja 320 miljonit münti, mille koguväärtus on 44,5 miljonit eurot. Kuigi aegade jooksul on ringluses olevast EEK sularahast mingi osa jäädavalt kadunud või hävinenud, on elanikel vahetusvõimalus siiski olemas.

Eesti Pangas tehtud sularahaekspertiisid

Eesti Pank vahetab ümber rikutud ja kahjustada saanud europangatähti ja münte. 2020. aasta I kvartalis tehti 45 ekspertiisi, mille käigus analüüsiti 590 pangatähe ehtsust ning määratleti sularaha kahjustuste ulatus. Ümbervahetamisele kuuluvad pangatähed, millest on säilinud enam kui 50%. Kahjustatud pangatähed kõrvaldatakse ringlusest ning hävitatakse.

Eesti kohtuekspertiisi instituudi andmetel registreeriti Eestis 2020. aasta I kvartalis 157 võltsitud europangatähte, millest suurema osa moodustasid 20- ja 50-eurosed kupüürid. Samal ajaperioodil tuvastati 51 mündivõltsingut. Eestis avastatud võltsingute arv on nii absoluutarvult kui ka ringlusesse lastud ehtsate pangatähtede ja müntidega võrreldes marginaalne.

Lisainfo:
Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965
Mobiil: 5697 9146
E-post: mart.siilivask [at] eestipank.ee

Meediapäringud: press [at] eestipank.ee

Eesti Pank kuulutab välja hansalinn Pärnule pühendatud hõbedast meenemündi kujunduskonkursi, millest oodatakse osa võtma nii üksikisikuid kui ka autorite kollektiive. Kujunduskonkursi võitja autoritasu on 2000 eurot.

Tegemist on Eesti hansalinnade seeria kolmanda meenemündiga, seeria eelmised mündid olid pühendatud Tallinnale ja Viljandile. 

Eesti Panga juures tegutseva nõuandva kogu ettepanekul emiteerib keskpank 2021. aastal 8eurose nimiväärtusega hõbemündi, mis on pühendatud hansalinn Pärnule.

Eesti Pank ootab kujunduskonkursist osa võtma nii üksikisikuid kui ka autorite kollektiive. Üks autor võib konkursile esitada mitu kavandit. Konkursi tähtaeg on 30. oktoober 2020 kell 12.00.

Kujunduskonkursi võitja autoritasu on 2000 eurot. Teise koha saanud kavandi autorile makstakse 700 eurot ja kolmanda koha töö autorile 500 eurot. Konkursi tulemused avalikustab keskpank hiljemalt 2021. aasta 15. veebruaril.

Vaata hansalinn Pärnule pühendatud hõbedast meenemündi kujunduskonkursi täpseid tingimusi

Eesti Pank kogub ettepanekuid meene- ja mälestusmüntide väljaandmiseks panga posti- ja e-posti aadressi ning Eesti Panga veebilehe liidese kaudu. Laekunud ettepanekud esitab Eesti Pank analüüsimiseks ja eksperdihinnangu saamiseks nõuandvale kogule. Nõuandva kogu ettepanekute põhjal otsustab Eesti Panga juhatus meene- ja mälestusmüntide tootmise.

Ülevaade Eesti Panga emiteeritud meenemüntide kohta

Lisateave:

Piret Luhakooder
sularaha- ja taristuosakond
668 0791
piret.luhakooder [at] eestipank.ee

Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965
Mobiil: 5697 9146
E-post: mart.siilivask [at] eestipank.ee (mart.siilivask [at] eestipank.ee)
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee

Eesti Pank has announced a competition to design a collector coin dedicated to Hanseatic Pärnu, which will be open to individual designers or to groups. The prize for the winner of the design competition is 2000 euros.

The coin will be the third in a series of collector coins for the Hanseatic towns of Estonia, following coins dedicated to Tallinn and Viljandi. At the proposal of the advisory committee operating at Eesti Pank, the central bank will issue a silver collector coin with a nominal value of 8 euros in 2021, which will be dedicated to the Hanseatic town of Pärnu.

Individuals and groups of designers are welcome to participate in the design competition, and designers may submit multiple designs to the competition. The deadline for the submission of designs is 30 October 2020 at 12.00.

The prize for the winner of the design competition is 2000 euros, while the second-placed design will win 700 euros and third-placed 500 euros. The results of the competition will be announced by Eesti Pank on 15 February 2021 at the latest.

See the detailed conditions for entry to the design competition for the silver collector coin dedicated to Hanseatic Pärnu.

Eesti Pank is happy to receive suggestion for collector and commemorative coins by post or email or through its website. The bank passes all the suggestions it receives to the advisory committee for analysis and expert opinion. The proposals of the advisory committee are used by the management of Eesti Pank when they decide on which commemorative and collector coins to issue.

The collector coins issued by Eesti Pank

For further information:
Piret Luhakooder
Cash and Infrastructure Department
Tel: 668 0791
Email: piret.luhakooder [at] eestipank.ee

Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965
Mobile: 5697 9146
Email: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Press enquiries: press [at] eestipank.ee

Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on panganduses piisavalt kapitalipuhvreid ka pikemat aega kehtivate piirangute puhul. Kui piirangud peaksid kehtima augustini, võib keskpanga hinnangul probleemsete laenude osakaal kerkida 13 protsendini pankade laenuportfellist.

Eesti Pank avaldas äsja finantsstabiilsuse ülevaate, mille põhirõhk on seekord koroonakriisi mõjudel finantssektorile. Koroonakriisi tõttu on finantssektori riskid ettevaates suured, sest ettevõtete ja eraisikute suutlikkus laene tagasi maksta on langenud. Piirangud mõjutavad nii sisenõudlusele kui ka ekspordile suunatud ettevõtteid.

Kuigi finantssektori riskid on ettevaates suured, on üldpilt Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul siiski julgustav. „Ka Eesti pankade laenukahjumid kindlasti kasvavad järsult, kuid neil on piisavalt kapitali maksepuhkuste andmiseks, uute laenude pakkumiseks ja laenukahjumite talumiseks. Maksepuhkuste andmine kergendab ettevõtetel ja inimestel kriisiga toimetulemist. Pankade poolt heal ajal kogutud kapitalipuhvrid kuluvad nüüd marjaks ära,“ ütles Müller.

Probleemsete laenude suuremat kasvu aitab ära hoida see, et keskmiselt on ettevõtete ja inimeste rahalised puhvrid kasvanud, laenuintressid on madalad ning eelmise kriisi järel on alanenud ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus. Lisaks toetab valitsuse abipakett majandust tervikuna ja riik pakub Kredexi kaudu käendusi, mille eesmärk on leevendada ettevõtete probleeme laenumaksete tasumisel ja pangalaenu saamisel.

Mülleri sõnul on kapitalipuhvrite kõrval teiseks teemaks pankade likviidsus ja seda tuge saab Eesti Pank vajadusel pankadele soodsatel tingimustel pakkuda. Keskpanga likviidsustugi aitab kaasa sellele, et Eesti ettevõtetel ja inimestel oleks ligipääs soodsale laenurahale. Samal eesmärgil on Eesti Pank sarnaselt teistele euroala keskpankadele valmis pakkuma pankadele täiendavat kuni 3-aastase tähtajaga laenu.

Eestis rahastavad pangad end hoiuste abil ja on seetõttu laenupakkumises küllaltki iseseisvad. Samas kuuluvad kaks Eesti suurt panka Rootsi pangandusgruppidesse ja ligi pool nende pangandusgruppide rahastusest tuleb finantsturgudelt. Kui finantsturgude kaudu rahastamine muutub Rootsi pangandusgruppide jaoks keerulisemaks või olulisemalt kallimaks, siis võib see halvasti mõjuda ka tütarpankade laenupakkumisele Eestis.

Lisaks Rootsi majandusele mõjutab Eesti finantssektori tugevust ka Läti ja Leedu käekäik, sest Eestile süsteemselt oluline Luminori pank tegutseb seal filiaalide kaudu, mistõttu mõjutavad Balti riskid otseselt Eesti finantssektorit. Praegu prognoositakse, et Läti ja Leedu majanduslangus kujuneb üsna sarnaseks Eesti omaga.

Alates maist on Eesti Pank viinud kommertspankadele kehtiva süsteemse riski puhvri 1% tasemelt 0%ni. Selle sammuga vabanes pankade jaoks 110 miljonit eurot, mida nad saavad kasutada võimalike laenukahjumite katmiseks ja uute laenude väljastamiseks. Eestis tegutsevad pangad on kinnitanud, et vähemalt sügiseni on peatatud dividendide maksmine, kuna see vähendaks nende võimet tulla toime laenukahjudega. Kuivõrd praeguses kriisis on riskid kasvanud kõigi finantssektori osaliste jaoks, peaksid vastutustundlikult käituma ka hoiu-laenuühistute ja teiste laenuandjate omanikud.

Täispikk publikatsioon

Finantsstabiilsuse ülevaade 1/2020

Pressikonverentsi slaidid

Pressikonverentsi ülekanne

Lisateave:
Viljar Rääsk
Kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
6680 745, 5275 055
viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee

The latest financial stability review from Eesti Pank finds that the banks have sufficient capital buffers even if restrictions remain in place for long time. The central bank estimates that if the restrictions last until August, the share of problem loans will rise to 13% of the loan portfolio of the banks.

Eesti Pank has just published a financial stability review in which the main emphasis is on how the coronavirus crisis is affecting the financial sector. The risks to the financial sector will be elevated in future because of the coronavirus, as companies and individuals will be less able to repay their loans. The restrictions affect companies focused on both domestic demand and exports.

Although the risks to the financial sector will be large, the general message from Governor of Eesti Pank Madis Müller was encouraging. “The loan losses of the banks in Estonia will increase sharply, but they have sufficient capital to allow grace periods, provide new loans and bear their loan losses. Grace periods make it easier for companies and people to get through the crisis. The capital buffers that the banks have built up during the good times should now prove useful”, he said.

Companies and people on average hold larger financial buffers than previously, interest rates on loans are low, and the debt levels of companies and households are lower than they were in the previous financial crisis, and this should all prevent problem loans from growing even more. The economy as a whole is also being supported by the government’s package of assistance and the guarantees offered by the state through KredEx, which are intended to ease the problems of companies in making loan payments and in accessing credit from banks.

Mr Müller said that a second point alongside capital buffers is the liquidity of the banks, and Eesti Pank is able to provide the banks with liquidity support on favourable conditions if necessary. The liquidity support from the central bank will help to give people and companies in Estonia access to loans on favourable terms. Eesti Pank, like other central banks in the euro area, is ready to provide additional loans for up to three years to the banks for the same reason.

The banks in Estonia fund themselves from local deposits, and this makes them quite independent in their lending. Two of the large banks in Estonia are part of Swedish banking groups though, and around half of the funding of those banking groups comes from financial markets. If it becomes harder or notably more expensive for the Swedish banking groups to access funding from the financial markets, it may have a harmful impact on the lending by their subsidiaries in Estonia.

The strength of the Estonian financial sector is affected not only by the Swedish economy but also by the performance of Latvia and Lithuania, as the systemically important Estonian bank Luminor operates in those two countries through branches, and so the risks from all the Baltic states directly affect the Estonian financial sector. It is currently forecast that the recessions in Latvia and Lithuania will be quite similar to the one in Estonia.

Eesti Pank has reduced the systemic risk buffer for the commercial banks from 1% to 0% from the start of May. This freed up 110 million euros for the banks, which they can use to cover possible loan losses or to make new loans. The banks operating in Estonia have confirmed that they will not pay out dividends at least until the autumn, as doing so would reduce their ability to cope with loan losses. As the risks from the current crisis have increased for all the participants in the financial sector, the owners of savings and loan associations and of other creditors need to act responsibly.

For further information:
Viljar Rääsk
Head of Communications
Eesti Pank
Tel: 6680 745, 5275 055
Email: viljar.raask [at] eestipank.ee
Press enquiries: press [at] eestipank.ee

Sulev Pert Eesti Panga ökonomist

Tarbijahinnaindeks langes aprillis kuuga 0,4% ja võrreldes eelmise aastaga 0,8%. Viimati oli Eestis deflatsioon 2016. aastal. Energiahinnad odavnesid aastaga 9%, toiduained kallinesid 1,2%, kuid tööstuskaupade ja teenuste hinnatase püsis peaaegu samal tasemel kui mullu.

Suurimat hinnalangust põhjustas aprillis nafta hinnalangus maailmaturul, aga ka elektri odavnemine.

Toornafta hind tegi maailmaturul aastaga läbi suure languse, odavnedes 66% (73-lt 25 dollarini barreli eest). Kui nafta hind püsib madal pikema aja jooksul, toob see kaasa ligikaudu kahe protsendipunktise hinnalanguse. Energia odavnemine mõjutab viitajaga paljude kaupade ja teenuste hindu.

Toiduainetest kallinesid nii Eestis kui ka euroalal tervikuna enim puuviljad ja lihatooted. Või ja piimatoodete odavnemine peaks hakkama neid hinnatõuse tasakaalustama.

Tööstuskaupade ja teenuste hinnakasv (s.t alusinflatsioon) on aeglustunud nii nõudluse kui ka pakkumise poolsete tegurite tõttu. Nõudluse poolel kahandab majanduslangus eelkõige üüri- ja turismiteenuste hindu. Turismiteenuste hinnakasv on Eestis viimastel aastatel olnud üks euroala kiiremaid, kuid nüüd võib järgneda odavnemine, sest turismisektor on koroonaviiruse tõttu kannatada saanud.

Teenuste hinnakasvu aeglustumist põhjustas aprillis ka see, et karantiini tõttu polnud võimalik kõiki teenuseid tarbida ega ka nende hinnamuutusi mõõta. Seetõttu tegi statistikaamet eelduse, et paljude teenuste hinnatase ei muutunud, kuigi tavaliselt teenuste hinnad enne suvepuhkusi pigem kallinevad.

Tarbijahindade mõõdukas langus jätkub tõenäoliselt ka teisel poolaastal. Hinnaareng sõltub siiski paljuski sellest, kui kiiresti majandusaktiivsus taastub ja nõudlus nafta järele maailmaturul suureneb.

Lisainfo:
Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965
Mobiil: 5697 9146
E-post: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee