Sulev Pert Economist at Eesti Pank

The consumer price index fell by 0.4% in the month of April and was 0.8% lower than a year earlier. Estonia last experienced deflation in 2016. Energy prices were down 9% over the year while food prices rose by 1.2%, but the prices of manufactured goods and services remain at almost the same level as a year earlier.

The large fall in April was caused by lower oil prices on global markets and also by lower prices for electricity.

The price of crude oil fell substantially over the year on global markets, declining by 66% from 73 dollars a barrel to 25. If the oil price remains low for a longer time, it could take two percentage points off inflation. Lower energy prices affect the prices of many goods and services with a lag.

The food products that rose most in price in Estonia and in the whole of the euro area were fruit and meat products. This should start to be offset by lower prices for butter and dairy products.

Core inflation in manufactured goods and services has slowed because of both demand and supply-side factors. On the demand side, the prices of rent services and tourism services have been particularly reduced by the recession. Prices for tourism services in Estonia have in recent years risen at one of the fastest rates in the euro area, but now they may fall back as the tourism sector has particularly suffered from the coronavirus.

Inflation for services was lower in April because not all services were available under lockdown, and so changes in their prices cannot be measured. In consequence Statistics Estonia assumed that price levels have not changed for many services, though services prices generally tend to rise in advance of the summer holidays.

The moderate fall in consumer prices will probably continue in the second half of the year. Price developments will depend very much on how rapidly economic activity recovers and how demand for oil increases on global markets.

For further information:
Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965
Mobile: 5697 9146
Email: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Press enquiries: press [at] eestipank.ee

A statistical release on the funds statistics for the second quarter will be published on 11 August 2020 at 08.00.
The calendar of statistical publications

Background

The statistical release describes the main changes in funds statistics, covering the volume and structure of assets and liabilities, the value of funds shares/units issued and redeemed and more.

More detailed information can be found on the Eesti Pank website under Financial sector statistics.

The statistical release is independent of any economic policy release and is published separately.

For further information:
Helen Lahe
Statistics Department
+3726680606
helen.lahe [at] eestipank.ee
 

2020. aasta teise kvartali fondide statistika avaldab Eesti Pank 11. augustil 2020 kell 8.        
Statistika avaldamiskalender 

Taustinfo

Statistikateates kirjeldatakse investeerimis- ja pensionifondide statistika (varade ja kohustuste maht ning struktuur, fondidesse tehtud sisse- ja väljamaksed jne) peamisi muutusi.

Üksikasjalikum teave fondide kohta on kättesaadav Eesti Panga veebilehel finantssektori statistika rubriigis.

Statistikateade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse neist eraldi.

Lisateave:
Helen Lahe
statistikaosakond
6 680 606
helen.lahe [at] eestipank.ee

Eesti Pank publishes the flash estimate of the balance of payments monthly for the last month but one. More detailed information can be found on the Eesti Pank website under monthly balance of payments. Eesti Pank will publish the balance of payments for the first quarter of 2020 on 09 June 2020.

¹ The quarterly balance of payments is compiled from a combined system of representative primary data sources, including surveys of companies, while the monthly balance of payments draws from a considerably smaller database. Although the monthly report uses as much of the data available for the month reported as possible, including administrative data sources and reports on international payments, it is subjective to a certain degree, which is why it is called an estimate. Once the quarterly balance of payments is released, the monthly balances of payments are adjusted accordingly. For more on the principles used in compiling the flash estimate, see balance of payments flash estimate.

Statistical releases are published by Eesti Pank together with statistical data. The release is independent of economic policy releases and is presented separately from them.

Additional information:
Sünne Korasteljov
Eesti Pank Statistics Department
668 0794
synne.korasteljov [at] eestipank.ee

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. Maksebilansi kiirhinnangu andmed on kättesaadavad Eesti Panga veebilehel välissektori statistika rubriigis.

2020. aasta esimese kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 9. juunil 2020.

Taustinfo

¹Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi. Vaata maksebilansi kiirhinnangu koostamise põhimõtteid täpsemalt siit: maksebilansi kiirhinnang.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:
Sünne Korasteljov
statistikaosakond
668 0794
synne.korasteljov [at] eestipank.ee

Orsolya Soosaar Eesti Panga ökonomist

2020. aasta esimeses kvartalis suurenes hõive aasta varasemaga võrreldes 1,3% ja tööturul osalemise aktiivsus kasvas. Hõive kasvu toetas nii esimeses kvartalis kui ka möödunud aastal põhiliselt teenuste sektor, tööstussektori hõives peegeldus majanduse jahenemine.

Teise kvartali kiirstatistika kohaselt on viiruse leviku tõkestamise meetmete mõju tööjõu nõudlusele teenindussektoris tugev, kuid töökohtade kadu leevendavad valitsuse kriisimeetmed.

Koroonaviiruse kriisi mõju on tööturule jõudnud kiiresti, sest  üheaegselt sai pihta majanduse nõudluse kui ka pakkumise pool, ning esimesena sattus löögi alla just tööjõumahuks teenindussektor. Seda näitab registreeritud töötute arvu kiire kasv märtsis ja aprillis. Samas on valitsuse kriisimeetmed aidanud töökohti alles hoida ja leevendanud töötuse kasvu. Aprillis said ettevõtted palgahüvitist tänaseks teadaolevalt juba 91 tuhande töötaja eest, kes moodustavad kõigist Eesti palgatöötajatest ligikaudu 15%. Sealhulgas saadi hüvitist majutuse ja toitlustuse vallas ligikaudu 45% palgatöötajate eest, töötlevas tööstuses pea viiendiku eest. Ilma selle meetmeta oleks töölepingute lõpetamine olnud kindlasti märksa ulatuslikum.

Palgakulude hüvitamisele seab pikemas vaates piirid selle kulukus ning tuleb olla valmis selleks, et osa töökohti kriisist rohkem räsitud valdkondades kaob. Selleks on oluline, et inimesed, kes on kaotanud oma töökoha saaksid riigilt tuge oma teadmiste ja oskuste täiendamiseks, mis aitaks neil edaspidi tööd leida kasvupotentsiaaliga valdkondades.

Lisainfo:
Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965
Mobiil: 5697 9146
E-post: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee

Orsolya Soosaar Economist at Eesti Pank

Employment was 1.3% higher in the first quarter of 2020 than a year earlier, and active participation in the labour market was increasing. The growth in employment last year and in the first quarter of this was supported mainly by the service sector, while employment in industry reflected the cooling of the economy.

Short-term indicators for the second quarter show the steps taken to stop the spread of the coronavirus affected demand for labour in the service sector strongly, but the crisis measures taken by the government have eased job losses.

The impact of the coronavirus crisis affected the labour market quickly, because demand and supply in the economy were hit simultaneously and the blow fell first of all on the labour-intensive service sector. This can be seen in the rapid rise in the number registered as unemployed in March and April. The crisis measures taken by the government have helped to preserve jobs though, and to slow the rise in unemployment. Current information says that companies received wage compensation for more than 91,000 employees in April, which is about 15% of all the waged workers in Estonia. Companies in accommodation and food service got wage compensation for around 45% of their paid staff, while manufacturing companies got it for around a fifth of their employees. Without that measure, a lot more employment contracts would certainly have been terminated.

The cost of compensating wage costs will put limits on the measure in the longer term, and it must be accepted that some jobs will not return in the areas most affected by the crisis. This makes it important that those who have lost their job can get state support for furthering their knowledge and skills, as this would help them to find employment in future in areas where there is potential for growth.

For further information:
Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965
Mobile: 5697 9146
Email: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Press enquiries: press [at] eestipank.ee

Eesti Pank teeb välisreiside statistikat, kuna keskpanga üks ülesanne on koostada Eesti riigi maksebilanss, mis kajastab ka reisiteenuste eksporti ja importi. 2020. aasta I kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 9. juunil.

Üksikasjalikum teave välisreiside kohta on kättesaadav Eesti Panga veebilehel välissektori statistika rubriigis.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Lisateave:
Eesti Panga statistikaosakond
Telefon: 668 0906
E-post: tarass.snitsarenko [at] eestipank.ee

Eesti Pank produces statistics on foreign travel because one task of the central bank is to compile the balance of payments for Estonia, which includes exports and imports of travel services. Eesti Pank will publish the balance of payments for the first quarter of 2020 on 9 June.

More detailed information can be found on the Eesti Pank website under International travel statistics.

Statistical releases are published by Eesti Pank together with statistical data. The release is independent of economic policy releases and is presented separately from them.

Additional information:
Eesti Pank Statistics Department
Telephone: 668 0906
Email: tarass.snitsarenko [at] eestipank.ee

Raido Kraavik Economist at Eesti Pank

Restrictions introduced because of the coronavirus mean a broad economic downturn is expected this year, and so many companies and households will face difficulties in repaying their loans. To avoid payments becoming overdue, the banks have currently accepted applications for payment holidays for around a tenth of the total value of their loan portfolio. This has helped prevent growth in overdue loans. The share of loans overdue more than 30 days remains very small at only 0.8% or 138 million euros, but the weakness in the economic climate suggests that difficulties will deepen.

Despite the difficulties in the economy, yearly growth in deposits increased in April to 11.5% for households giving 8.6 billion euros, and 9.5% for companies giving 7.2 billion euros. This is partly because the coronavirus crisis has increased caution and restricted opportunities for spending on consumption and for making investment decisions. It is also because the measures taken by the government have helped prevent a very large drop in household incomes. This has allowed them to build up financial buffers that allow them to cope better with possible difficulties that may arise.

Housing loans of 89 million euros were issued in April, which was a quarter less than last April. The emergency situation affects a part of the housing loan market with a lag, because some decisions, on loans for buying newly-developed property for example, may have been taken before the emergency was declared. The market for car leases is affected more immediately, and 66% less was issued in car leases to households in April than a year earlier. Households took a third less in other loans and leases.

New long-term loans and leases worth 152 million euros were issued to companies in April, which is a third less than usual. Notably less was issued in loans to companies in real estate, construction and manufacturing. The wide-ranging restrictions on economic activity have depressed corporate confidence. As there is still a lot of uncertainty about the further spread of the coronavirus and the economic impact, some planned investments have been postponed until the outlook for the economy improves.

The average interest rate on housing loans with collateral issued in April was 2.1% and the average interest rate on long-term corporate loans was 2.8%. The banks are being cautious about selecting new loan clients during the emergency situation, and loans have been issued to households and companies with strong finances. This means the fall in the average interest rate does not necessarily reflect a reduction in the interest margins of the banks.

Financial sector statistics and their publication schedule

See also the recent review by the central bank of the risks to the financial sector.

Additional information:
Hanna Jürgenson
Tel: 5692 0930
Email: hanna.jyrgenson [at] eestipank.ee
Press enquiries: press [at] eestipank.ee
https://twitter.com/EestiPank
https://www.facebook.com/eestipank/

Raido Kraavik Eesti Panga ökonomist

Koroonaviiruse piirangute tõttu on sel aastal oodata ulatuslikku majanduslangust, mistõttu võib paljudel ettevõtetel ja majapidamistel tekkida raskusi laenude tagasimaksmisega. Et makseviivituste tekkimist ennetada, on pangad praeguseks rahuldanud maksepuhkuste taotlusi ligi kümnendiku ulatuses laenuportfelli mahust. See on aidanud viivises olevate laenude kasvu ära hoida. Üle 30 päeva viivises olevate laenude osakaal on endiselt väga väike, vaid 0,8 protsenti ehk 138 miljonit eurot, kuid nõrga majanduskeskkonna tingimustes võib eeldada, et raskused süvenevad.

Keerulisele majandusolukorrale vaatamata hoiuste aastakasv aprillis kiirenes: majapidamistel 11,5 protsendini ehk 8,6 miljardi euroni ja ettevõtetel 9,5 protsendini ehk 7,2 miljardi euroni. Ühelt poolt on koroonakriis suurendanud ettevaatlikkust ja ka pärssinud võimalusi nii tarbimiskulutuste kui ka investeerimisotsuste tegemisel. Teisalt on majapidamiste tulude väga suurt langust aidanud ära hoida valitsuse rakendatud meetmed. Nõnda on olnud võimalik koguda finantspuhvreid, mis võimaldavad raskuste tekkimisel olukorraga paremini toime tulla.

Eluasemelaene väljastati aprillis 89 miljoni euro väärtuses ehk veerandi võrra vähem kui eelmise aasta aprillis. Osaliselt jõuab eriolukorra mõju eluasemelaenuturule viitajaga, sest näiteks uusarenduste soetamiseks väljastatud laenude otsused võivad olla tehtud enne eriolukorra algust. Vahetumalt jõuab mõju autoliisinguturule – autoliisinguid väljastati aprillis majapidamistele 66 protsenti vähem kui aasta tagasi. Muid laene ja liisinguid võtsid majapidamised kolmandiku võrra vähem.

Ettevõtetele väljastati aprillis uusi pikaajalisi laene ja liisinguid 152 miljoni euro väärtuses, mis on tavapärasest kolmandiku võrra vähem. Märksa vähem väljastati laene kinnisvara- ja ehitus- ning tööstussektori ettevõtetele. Ulatuslikud majandustegevuse piirangud on räsinud ettevõtete kindlustunnet. Kuna ebamäärasus koroonaviiruse edasise leviku ja selle majandusliku mõju osas on suur, lükatakse osa plaanitud investeeringutest edasi, kuni majanduse väljavaade paraneb.

Aprillis väljastatud tagatisega eluasemelaenude intressimääraks kujunes 2,1 protsenti ja ettevõte pikaajaliste laenude keskmiseks intressimääraks 2,8 protsenti. Kriisiolukorras valivad pangad uusi laenukliente hoolikalt ning laene väljastatakse tugeva finantsseisuga majapidamistele ja ettevõtetele. Seetõttu ei pruugi keskmise intressimäära langus väljendada pankade intressimarginaalide leevendamist.

Finantssektori statistika ja selle avaldamiskalender

Loe ka keskpanga värsket finantssektori riske hindavat ülevaadet.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
Eesti Pank
Tel: 5692 0930
E-post: hanna.jyrgenson [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee
https://twitter.com/EestiPank
https://www.facebook.com/eestipank/

EURIBOR on intressimäär, millega pank laenab raha erinevatelt finantsinstitutsioonidelt. EURIBORist sõltub, kui palju raha kulub eestlastel kodulaenude tasumiseks. Seega on tegu väga olulise näitajaga. Viimasel paaril kuul on EURIBOR kiiresti tõusnud, kuid jäänud siiski negatiivsele poolele. Miks see nii on ja kas praegune tõus mõjutab kodulaenukliente? Neile küsimustele püüamegi antud blogipostituses vastused leida.

Miks EURIBOR tõuseb?

Intressimäärade langus on euroalal toimunud juba väga pikka aega, mis tähendab, et laenuraha on muutunud odavamaks. Põhjuseks on see, et neid, kes tahavad raha välja laenata, on rohkem kui neid, kes soovivad laenu võtta. Intressimäärasid on hoidnud all ka see, et euroala keskpangad on käivitanud suuri varaostuprogramme ehk lihtsamalt öeldes on trükitud juurde uut raha.

Nüüd aga on asjaolud muutumas ning globaalne koroonaviirusest põhjustatud majandusseisak on ka pangandussektori ja rahaturud n-ö stressi viinud. Selles olukorras hindavad pangad likviidsust kõrgemalt kui varem. Sedasama pangandussüsteemi stressi näitab ka EURIBORi tõus.

Kuid ikkagi miks? Ühte kindlat vastust polegi – viimase aja EURIBORi kiire tõusu taga nähakse mitmeid tegureid. Esiteks on rohkem neid panku, kes ei taha enam nii odavalt laenu anda ja hoiavad vaba raha igaks juhuks tagavaraks. Teine põhjus võib olla seotud euroala killustumisega, kus tugevate (näiteks Saksamaa) ja nõrkade (näiteks Itaalia) pankade jaoks on laenuraha hinnaerinevus kasvanud. Kindlasti on see üks rahandusturu stressi põhjuseid.

Kuna EURIBOR ei ole riskivaba intressimäär, siis mõjutab seda ka nii pangandussektori kui terviku tugevus kui ka see, kui odavalt keskpank kommertspankadele laenu annab.

Üsna oluline mõjutaja on ka rahaturu likviidsusest sõltuv riskipreemia. Viimane tuleneb sellest, et pikema tähtajaga krediidiriski võtmise eest nõuavad investorid suuremat hüvitist. Pangad on omalt poolt nõus maksma kõrgemat hinda, kuna tänu sellele on neil kindlam teadmine, kui kaua laenuraha neil käes on ja kui kallis see laen on.

Praegu tuuaksegi välja asjaolu, et niigi habras euro tagamata rahaturg lakkas märtsi lõpus ja aprillis sisuliselt töötamast. Rahaturufondid tõmbusid tagasi kommertsväärtpaberite turult, kus kaubeldakse laenuvõtjate lühiajaliste võlakohustustega, ja suurendasid likviidsuspuhvreid, et arvestada ettevõtete kasvanud likviidsus- ehk rahavajadustega. Tulenevalt nõudluse kahanemisest vähendasid pangad samal ajal kommertsväärtpaberite emiteerimist ning pöördusid repotehingute (väärtpaberite müügi- ja tagasiostutehingud) turule ja kasutasid suuremas ulatuses euroala keskpankade poolt pakutavaid laenamisvõimalusi.

Väheoluline ei ole ka asjaolu, et seoses koroonaviiruse puhanguga kasvas märtsis-aprillis euroala pankade nõudlus dollari järele. Seegi hakkas EURIBORi üles vedama. Ühtäkki muutus finantsturul soodsamaks laenata dollari asemel eurosid ja konverteerida need tuletistehingute turul dollariteks. Sellisel viisil laenatud dollari hind kujunes soodsamaks kui dollareid otse turult laenata. Nii näiteks võib Eestis asuv tanklakett vajada dollareid kütuse ostmiseks ja laenab need selleks pangast.

Nii et kokkuvõttes on EURIBORi tõusu põhjuseid päris mitu.

Kas minu kodulaenu hind hakkab tõusma?

Kodulaenu maksmisel on olulised kaks intressimäära – esiteks marginaal, mis sõltub konkreetsest kokkuleppest laenuvõtja ja panga vahel, ning teiseks EURIBOR. Need kaks kokku liites saamegi intressi, mida tuleb igakuiselt tasuda. Kui nüüd EURIBOR tõusma hakkab, siis kas tõuseb ka meie kodulaenu hind? Tõenäoliselt mitte, aga siin on mitu aga.

EURIBORi surub allapoole see, et euroala keskpangad on käivitanud uue ja väga suure varaostuprogrammi (tavakeeles rahatrüki), mille maht ulatub 750 miljardi euroni ehk 7 protsendini euroala SKPst.

Euroala keskpankade töö tulemusel peaks laenuraha olema mõnda aega väga odav. Isegi kui euroala majandus peaks järgmisel aastal taastuma, jätab keskpank intressimäärad tõenäoliselt mõneks ajaks veel muutmata. Seega on ühelt poolt tegemist euroala struktuurse teemaga seoses juba pikka aega väga väikese inflatsiooniga, samas aga ka euroala keskpankade teadliku tegevusega majanduse elavdamiseks raskel ajal, et laenuraha uuteks investeeringuteks (ja töökohtade loomiseks) oleks odav.

Samas on kodulaenu puhul tegemist pikaajalise laenulepinguga, sest kodulaene võetakse ju aastakümneteks. Selle aja jooksul võib EURIBOR mitu korda muutuda, kuna seda mõjutavad nii euroala keskpankade rahapoliitika (kui odav või kallis on laenuraha), pankadevahelise rahaturu likviidsus kui ka see, kui suured riskid on pangandussektoris. Kehtib rusikareegel: mida pikem periood, seda suurem on risk.

EURIBOR on siiski lühiajalise rahaturu intressimäär. Igal laenuvõtjal tasub täna kaaluda pikaajalise laenu võtmisel seda, kas tasub riskida teda potentsiaalselt vaid ühes suunas mõjutava EURIBORi liikumisega. Paljudes vanades ja ka uutes laenulepingutes on tingimus, mille kohaselt ei saa laenuvõtja kasu sellest, kui EURIBOR kukub nullist allapoole. Seega tasub laenuvõtjatel alati kaaluda laenu intressimäära fikseerimist kas laenu tähtajaks või siis vaid teatud perioodiks.

Pankade seisukohast on EURIBORi kasutamine kindlasti hea, kuna see lubab finantsturgude pingeid otse klientidele üle kanda. Eriti on see pankade jaoks kasulik kriiside ajal – seda on näha käesoleva kriisi ajal ja oli näha ka eelmises kriisis. Samas võib eeldada, et laenuvõtja seisukohalt oleks parem, kui finantseerimistingimused sõltuksid pigem otseselt üldisest intressimäärade ja inflatsioonikeskkonnast ning Euroopa Keskpanga intressipoliitikast, mitte aga pankade krediidiriskist ja rahaturgude efektiivse toimimisega seotud likviidsusriski preemiast (mis mõlemad moodustavadki EURIBORi stressiindikaatori). Kui käesoleval hetkel on see EURIBORi stressiindikaator umbes 0,19 protsendipunkti juures, siis näiteks globaalse finantskriisi ajal 2008. aastal küündis see 3 kuu EURIBORi näitel lausa 1,178 protsendipunktini. Kui täna oleks stressitase sama suur, siis see tähendaks juba kaugelt positiivset EURIBOR väärtust. Sellest tulenev laenuintresside kasv võib aga anda laenuvõtjale täiendavalt valusa hoobi. Intressimäära fikseerimine annab kindluse tulevaste intressikulude suhtes ning laenuvõtjal tasub alati oma valikuid põhjalikult kaaluda. Lisaks on võimalik intressimäära fikseerimise läbi maandada riski, mis võiksid üles kerkida siis kui EURIBOR väärtus ei peaks mistahes põhjusel olema enam võimalik määrata ja tuleks koos pangaga leida sellele asemele uus alusintressimäär.

Juba välja antud kodulaenude kõrval on oluline ka küsimus, mis saab uutest väljaantavatest kodulaenudest. Kas on oodata, et pangad muutuvad nende väljastamisel konservatiivsemaks ning kas intressimarginaalid, mida inimestele pakutakse, tõusevad oluliselt?

Hetkel on finantsturul küll palju ebaselgust, kuid ka uute laenude intressitõus näib pigem ebatõenäoline. Seda põhjusel, et pankade uue laenu portfellid kahanevad kiiresti ja väheste uute klientide hoidmisest ollakse huvitatud. Ja nendegi puhul aitab krediidiriski maandada keskpankade poliitika. Nii näiteks pakub Euroopa Keskpank praegu pankadele pikaajalist, kuni nelja-aastase tähtajaga laenu turutingimustest oluliselt soodsamalt.

Tokyo suveolümpia edasilükkumise tõttu on Eesti Panga meene- ja mälestusmüntide kava muutunud. 2020. aastaks plaanitud Tokyo suveolümpial osalevatele Eesti sportlastele pühendatud meenemünt emiteeritakse 2021. aasta suvel.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee ja Tokyo olümpiamängude korralduskomitee kinnitasid käesoleva aasta märtsis, et 2020. aasta juulis algama pidanud suveolümpia lükatakse Covid-19 viiruse leviku tõttu edasi. Mängud peetakse 2021. aastal 23. juulist 8. augustini.

Eesti Panga meene- ja mälestusmüntide kava aastaks 2021

Loe Tokyo olümpiamängude meenemündi kohta

Eesti Pank kogub ettepanekuid ja ideid meene- ja mälestusmüntide väljaandmise kohta panga posti- ja e-posti aadressi ning Eesti Panga veebilehe liidese kaudu. Laekunud ettepanekud esitab Eesti Pank analüüsimiseks ja eksperdihinnangu saamiseks nõuandvale kogule. Nõuandva kogu ettepanekute põhjal otsustab Eesti Panga juhatus meene- ja mälestusmüntide tootmise.

Following the postponement of the summer Olympics in Tokyo, the Eesti Pank programme of issuing collector and commemorative coins has been amended. The collector coin dedicated to the Estonian athletes at the summer Olympic Games in Tokyo that was planned for issue in 2020 will be issued in summer 2021.

The International Olympic Committee and the organising committee for the Tokyo Olympic Games confirmed in March this year that the Summer Olympics that were planned to start in July 2020 will be postponed because of the spread of the COVID19 virus. The games will be held from 23 July to 8 August 2021.

The programme of issuing commemorative and collector coins for 2021

Eesti Pank is happy to receive suggestion for commemorative and collector coins by post or email or through its website. The bank passes all the suggestions it receives to the advisory committee for analysis and expert opinion. The proposals of the advisory committee are used by the management of Eesti Pank when they decide on which commemorative and collector coins to issue.

Orsolya Soosaar Eesti Panga ökonomist

Käesoleva aasta alguses jätkus palgakasvu aeglustumine – keskmine palk suurenes aastavõrdluses 4,8%. Märtsis, kui tööturgu mõjutas juba koroonakriis, kahanes keskmine palk aastavõrdluses 19st tegevusalast seitsmes.

Palgakasvu aeglustumises oli suur roll hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal, kus kvartali keskmisena kahanes täistööajale taandatud kuupalk aasta varasemaga võrreldes 8,7%. Samal ajal vähenes seal ka täistööajale taandatud töötajate arv, tõenäoliselt nii töökoormuse kui ka töötajate hulga vähenemise tõttu kokku 15%. Siiski on tõenäoline, et palgalangust kaubanduses mõjutasid lisaks kriisile ka muud tegurid, sest kuise statistika põhjal kahanes kuupalk kaubanduses juba jaanuaris ning veebruaris. Koroonakriisi mõjul vähenes palk märtsis ka teistes tugevamini pihta saanud valdkondades nagu veondus ja laondus ning majutus ja toitlustus, kuid vähemal määral kui kaubanduses.

 Kuna viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud mõjutasid ettevõtteid aprillis ja mais veelgi enam kui märtsis, on palgakasvu aeglustumist oodata ka edaspidi. Seda mõjutab tõenäoliselt ka palgahüvitis, mille määr on 70% varasemast palgast, millele lisandub minimaalselt 150 euro suurune tööandja panus. Kui tööandjad panustavad vaid miinimumsumma, tähendab see töötajale palga kahanemist. Hüvitisprogrammi mõju on väga suur, sest aprillis määrati see rohkem kui ligikaudu 120 000 töötajale, kes moodustavad Eestis töötavatest palgatöötajatest ligi viiendiku.

Eesti Panga kõneisikute pildid on Eesti Panga fotopangas.

Lisainfo:
Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965
Mobiil: 5697 9146
E-post: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee