Orsolya Soosaar Economist at Eesti Pank

Growth in wages continued to slow at the start of this year as the average wage increased by 4.8% over the year. In March, when the labour market was first affected by the coronavirus crisis, the average wage was lower than a year earlier in seven fields of activity out of 19.

The decline in wage growth was affected very much by wholesale and retail, where the full-time equivalent monthly wage was on average 8.7% lower than a year earlier. At the same time the number of full-time equivalent employees in the sector fell by a total of 15%, probably because workloads and the number of workers were reduced. It is probable though that the fall in wages in retail was affected not just by the crisis but also by other factors, as monthly statistics show the monthly wage was already falling in retail in January and February. The coronavirus crisis also affected wages in March in other sectors that were hit harder, such as transportation and storage, and accommodation and catering, but to a lesser degree than retail.

As the measures taken to prevent the spread of the virus affected businesses in April and May even more than in March, growth in wages is expected to remain slow in future. This will probably also be affected by wage compensation, which was set at 70% of the earlier wage to which was added a minimum contribution from the employer of 150 euros. If employers only contribute the minimum amount, it means that wages for workers will decline on average. The compensation programme will have a very large impact because more than 120,000 employees were eligible for it in April, which is a fifth of the waged workers employed in Estonia.

For further information:
Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965,
Mobile: 5697 9146
Email: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Press enquiries: press [at] eestipank.ee

Kaspar Oja Eesti Panga ökonomist

Eesti SKP langes statistikaameti andmetel esimeses kvartalis mullu sama ajaga võrreldes 0,7% ja neljanda kvartaliga võrreldes sesoonselt korrigeeritult 3,7%. Esimese kvartali majandusolukord kajastab koroonaviiruse mõju vaid osaliselt ja on seotud peamiselt varasemate suundumustega. 

Eriolukord ja viirusega seotud piirangud mõjutasid eeskätt kvartali lõppu. Majanduskasvu vedas kõige enam IT-sektor ja pidurdas tootemaksude nihkumine kvartalite vahel. Ilma nende teguriteta oleks SKP aastakasv olnud nii selle aasta esimeses kvartalis kui ka mullu neljandas kvartalis nulli lähedal.

Esimese kvartali SKP kasv iseloomustab laias laastus kolme tegurit. Esiteks oli majandustsükkel n-ö küpses faasis ja uute töötajate palkamise abil oli ettevõtetel keeruline kasvada. See tegur ei mängi töötuse kasvu tõttu lähiajal enam rolli. Teiseks on viimastel aastatel suurenenud kaubanduspinged ja see on enim mõjutanud avatumaid riike, sh Eestit. See selgitab eeskätt langust tööstussektoris. Kolmandaks mõjutab majandusharude käekäiku kliimapoliitika. Euroopas on see piiranud eeskätt autotööstust, Eestis on vähenenud põlevkivisektori konkurentsivõime.

Aprillikuu tööstuse statistika näitab, et kuigi pandeemiaga seotud piirangud olid Eestis väiksemad kui mitmes teises Euroopa riigis, kujuneb teise kvartali majanduslangus tõenäoliselt küllaltki suureks. Eesti majanduse käekäik on tööstustoodangu ekspordi kaudu seotud teiste riikide majandusarenguga ja kui mujal maailmas läheb kehvasti, langeb majandus seetõttu ka meil. Üleeuroopalise tööstusettevõtete küsitluse põhjal piiras aprillis tööstussektori tootmist varasemast enam vähenenud nõudlus. Samas toodi esile ka seadmete nappust, rahastamisprobleeme ja muid põhjuseid. Seadmete nappus viitab tõenäoliselt tarneahelate probleemidele ja muud põhjused võivad kirjeldada piirangutest tingitud probleeme.

Kuigi kriis mõjutas esialgu kõige tugevamalt teenindussektorit, kus osa ettevõtteid pidi piirangute pärast tegevuse ajutiselt või pikaajaliselt lõpetama, kujuneb majanduse edasise arengu sõlmküsimuseks see, kuidas taastuvad rahvusvaheline kaubandus ja eksportiv sektor. Ekspordisektoris teenitud tulu mõjutab ka siseturule suunatud harude nõudlust ja kui eksport ei kasva, ei taastu ka teenindus- ja kaubandussektor endisele tasemele.

Lisainfo:
Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965
Mobiil: 5697 9146
E-post: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee

Kaspar Oja Economist at Eesti Pank

Data from Statistics Estonia show that Estonian GDP was 0.7% smaller in the first quarter than in the same quarter of last year, and seasonally adjusted was 3.7% less than in the fourth quarter of last year. The economic position in the first quarter only partly reflects the impact of the coronavirus and is more a consequence of earlier events.

The main impact from the emergency situation and the restrictions imposed because of the virus came at the end of the quarter. Growth in the economy was driven most by the IT sector and was slowed by product taxes being shifted between quarters. Without those factors the yearly GDP growth would have been close to zero in the first quarter of this year and in the fourth quarter of last year.

There were in broad terms three factors that shaped GDP growth in the first quarter. The first was that the economic cycle was reaching a peak and it was hard for companies to grow by hiring new employees. This factor will be less important in the immediate future as unemployment has risen. Secondly, trade tensions have increased in recent years, and that has particularly affected more open countries like Estonia. This particularly explains the contraction in the industrial sector. The third reason was that climate policy affected some branches of the economy. The branch affected most in Europe was car production, while in Estonia it was oil shale energy that lost competitiveness.

The industrial production statistics for April show that although Estonia introduced fewer restrictions in response to the pandemic than some other countries in Europe did, the contraction in the economy in the second quarter will probably still be relatively large. The performance of the Estonian economy is connected with economic developments in other countries through exports of manufactured products, and if other parts of the world are doing badly the Estonian economy also suffers. Pan-European surveys of industrial companies show that industrial output in April was restricted more than before by reduced demand. They also noted shortages of equipment, funding problems and other issues. shortages of equipment are probably a consequence of problems in supply chains, and other issues are the problems caused by the restrictions.

Although the crisis initially hit hardest in the service sector, where some businesses had to cease activities temporarily or for a longer period, the key question in the further development of the economy is how international trade and the exporting sector will recover. The income earned by the exporting sector affects demand for branches of the economy focused on the domestic market, so if exports do not grow then the service and retail sectors cannot recover to their previous levels.

For further information:

Mart Siilivask

Eesti Pank

Tel: 668 0965,

Mobile: 5697 9146

Email: mart.siilivask [at] eestipank.ee

Press enquiries: press [at] eestipank.ee

Eesti Panga president Madis Müller ütles Riigikogus teisipäeval peetud kõnes, et riik peaks senisest enam toetama inimeste ümberõpet, sest koroonakriisi mõjul hakkab tööpuudus kasvama ja majanduses vajalikud töökohad muutuvad.

"Sellesse tasub investeerida, et inimeste oskused vastaksid võimalikult hästi tööturu nõudmistele, sest nii saame kasvatada Eesti inimeste heaolu. Kui palgatoetused kestavad liiga kaua, siis võime pikendada maksumaksja rahaga nende ettevõtete tegevust, kes muutunud oludes ei ole elujõulised. Mõistlikum oleks pakkuda inimestele sotsiaaltoetusi käsikäes ümberõppega ja anda võimalus uute töökohtade tekkeks," lausus Madis Müller.

Teise majanduspoliitilise soovitusena pakkus keskpanga president senisest ulatuslikumat ja hästi sihitud tuge Eesti mahajäämuse ületamiseks tööstuse digitaliseerimisel. "Kriisijärgne aeg võib Eesti tootmisettevõtetele pakkuda ka uusi võimalusi, kuna globaalsed tarneahelad saavad olema muutumises ja me peame oleme valmis sellest võimalusest kinni hakkama."

Kolmandaks soovitas Müller mõelda suuremate investeerimisprojektide käivitamisel, kas need toetavad ka kliimaeesmärke, mida Eesti riik on juba võtnud ning mille saavutamine nõuab olulist panust nii riigilt kui ka erasektorilt.

Lisaks tõi Müller esile, et suurematele ettevõtetele laenude või käenduste kaudu riigi tuge pakkudes oleks tark võtta arvesse turuosaliste hinnanguid sellele, kas konkreetne ettevõte ja ärimudel on ka tulevikus konkurentsivõimeline. Mülleri sõnul tasub eelistada laenudele riigi käendusi, sest nii säilib kasuliku topeltkontrollina panga kui laenuandja hinnang ettevõte pikaajalise elujõulisuse kohta. "Kredexi ja MESi poolt pakutud laenude tingimused ei peagi olema väga soodsad, sest need peaksid olema mõeldud eelkõige n-ö viimase võimalusena ettevõtetele, kes pangast laenu ei saa.

Müller lisas, et suuremate ettevõtete toetamisel oleks parem, kui riigipoolse rahalise toe eelduseks on ka omanike või uute investorite samaaegne täiendav panustamine. "Riik peaks strateegiliste sektorite ja ettevõtete puhul lähtuma eesmärgist, et toetatakse üksnes strateegiliselt olulise äri jätkamist, mitte konkreetsete ettevõtete seniseid omanikke," mainis Madis Müller.

Eesti Panga president Madis Müller tutvustas teisipäeval Riigikogu liikmetele keskpanga 2019. aasta aruannet, kus lisaks eelmise aasta tegevuste tutvustamisele selgitas Eesti Panga hinnanguid majandusele ja soovitusi kriisist väljumiseks.

Loe kõne täisteksti

Lisateave:
Viljar Rääsk
Kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
6680 745, 5275 055
viljar.raask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee

Käesoleva aasta esimese kvartali lõpus tabas maailmamajandust sh ka Eestit koroonaviiruse kriis, millel on tugev mõju tööturule. Kriisist enim pihta saanud ettevõtete nõudlus tööjõu järele kahanes, sest majandustegevust pidurdasid nii Eestis kui ka teistes riikides kehtestatud piirangud. Viirusesse nakatumise hirm muutis ka inimeste käitumist. Seega sai ühelt poolt hoobi ettevõtete võime toota kaupu ja teenuseid ning samaaegselt kukkus ka nõudlus kaupade ja teenuste järele. 

Tööjõunõudluse vähenemine väljendus selles, et töölepingute arv hakkas järsult kahanema ja registreeritud töötus kasvas hüppeliselt. Lisaks vähenes töötajate töökoormus kriisist mõjutatud valdkondades.

Esimesena sai pihta teenindussektor

Kriis mõjutas esimesena kõige rohkem teenindussektorit, kus hõive ja palgad vahetult enne eriolukorda jõudsalt kasvasid. Eriti suur oli langus majutuse ja toitlustuse ning kultuuri ja vaba aja tegevusaladel, mida välisturismi ärajäämise kõrval tabasid ka lahtiolekuaja- ja alkoholimüügipiirangud, kaubanduskeskuste sulgemine, kaugõppe ja -töö tõttu tekkinud nõudluse langus ning ka viirusehirmu ja -piirangute tõttu kahanenud kodust väljas söömine. Töötajate registris kahanes töölepingute arv majutuses ja toitlustuses eriolukorra eelsega võrreldes 15%; aprillis määrati neis valdkondades palgahüvitis ligikaudu 60%-le palgatöötajatest. Lisaks majutusele ja toitlustusele avaldasid majandustegevuse piirangud suurt mõju ka teistele teenindussektori tegevusaladele nagu kaubandus, veondus ja laondus. 

Tänaseks on Eesti enamiku piirangutest aga tühistanud ning ühiskond liigub tagasi tavapärase toimimise suunas, mis annab lootust sisemaise nõudluse taastumiseks.

Kriisi mõju hõivele tööstussektoris alles selgub

Erinevalt teenindussektorist oli majandusaktiivsus tööstussektoris juba enne koroonaviiruse kriisi väliskeskkonna jahenemise tõttu aeglustumas. Sellesse andis panuse ka põlevkivitööstus, mida mõjutas CO2 kvoodi hüppelise hinnatõusu tõttu kahanenud elektrienergia tootmise konkurentsivõime. Kuigi Eestis ei suletud erimeetmete raames tööstusettevõtteid, mõjutas koroonakriis sektorit tarneahelate toimimisraskuste ja ka nõudluse languse kaudu. Kriisi mõju tegelik ulatus tööstussektorile on alles selgumas, sest see sõltub peamiselt Eesti tööstustoodete nõudluse kahanemise ulatusest välisturgudel üldise majanduslanguse taustal. 

Sarnaselt paljude teiste riikidega reageeris Eesti valitsus koroonakriisile erinevatest meetmetest koosneva toetuspaketiga, millest mõjutab tööturu arenguid kõige otsesemalt töötasuhüvitise meede. Ilma selleta oleksime suure tõenäosusega näinud veelgi suuremat töökohtade kadu, kuid pikaajalise lahendusena pole selline palgakulude subsiidium ei mõistlik ega ka riigile jõukohane.

Pikemas vaates peab majandus saama vabalt toimida ja riigi roll peaks seisnema selles, et aidata majandusel uute tingimustega kohaneda. Osad töö kaotanud inimesed ei leia tõenäoliselt niipea uut tööd oma senises valdkonnas ning on väga tähtis, et nad saaksid riigilt tuge koolituste ja teiste tööturumeetmete abil.

Loe täispikka ülevaadet: Tööturu Ülevaade 1/2020

Pressikonverentsi otseülekanne

Pressikonverentsi slaidid

Lisainfo:
Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965
Mobiil: 5697 9146
E-post: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee

At the end of the first quarter of this year the coronavirus crisis hit the global economy, including Estonia, and had a major impact on the labour market. Demand for labour fell at companies that were hit most by the crisis, as economic activity was hindered by restrictions introduced in Estonia and in other countries. Fear of infection by the virus also affected people’s behaviour. This meant the ability of companies to produce goods and services suffered a blow, while demand for those goods and services fell at the same time.

The fall in demand for labour was seen in a sharp drop in the number of employment contracts and a sharp rise in registered unemployment. The workload of those employed in sectors hit by the crisis also shrank.

The service sector was the first to be hit

The crisis first hit hardest in the service sector, where employment and wages were rising fast immediately before the emergency. The falls were particularly severe in accommodation and catering, and in culture and leisure services, which suffered from the loss of foreign tourism, limits on opening hours and alcohol sales, the closure of shopping centres, a drop in demand following the move to remote learning and remote work, and a decline in eating out because of fear of the virus and the restrictions. The number of employment contracts in accommodation and catering in the register of employees was 15% lower than before the crisis and around 60% of those employed in the sector were awarded wage compensation in April. Other sectors besides accommodation and catering that were seriously affected by the restrictions were service sectors such as retail, and transportation and storage.

The majority of the restrictions have by now been lifted in Estonia and society is moving back towards normal functioning, which gives hope that domestic demand will recover.

How the crisis will affect industry is not yet clear

In contrast to the service sector, activity in industry was already growing more slowly before the coronavirus crisis started as the external environment cooled. This was partly due to oil shale production, where competitiveness in electricity production was lost because of a sharp rise in the price of CO2 quotas. Although industrial companies were not closed under the emergency measures in Estonia, the crisis affected the sector through difficulties in supply chains and a drop in demand. The full extent of the impact of the crisis on the industrial sector is not yet clear, as it will depend largely on how far demand for Estonian manufactured products falls in foreign markets in a general recession.

Like in many other countries, the government in Estonia reacted to the coronavirus crisis with a package of support measures, and the measure with the most direct impact on labour market developments was wage compensation. Without that, it is very probable that many more jobs would have been lost, but such a subsidy for wage costs is not a reasonable long-term solution, nor one that is affordable for the state.

In the longer term the economy will have to function freely and the role of the state will be to help the economy adapt to the new circumstances. Some people who have lost their job will probably not be able to find a new job immediately in the same sector, and it is very important that they receive support from the state for training and other labour market measures.

For further information:
Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965,
Mobile: 5697 9146
Email: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Press enquiries: press [at] eestipank.ee

Tiina Soosalu Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakond

Eriolukord jättis tugeva jälje Eesti elanike ostukäitumisele ja tehingutele sularahaga. Eriolukorra meetmete leevendamise toel hakkas mais tavapärane elu küll vaikselt tagasi tulema, kuid kaardimaksete ja sularaha väljavõtmise maht pole veel täielikult taastunud.

Eesti kaardimaksete maht muutus eriolukorra ajal küllaltki sarnaselt kogu euroala näitajatega: märtsi lõpus ja aprilli alguses oli riigisiseste kaardimaksete maht mujalgi Euroopas hinnanguliselt kolmandiku võrra väiksem kui aasta tagasi. Mai esimese poole näitajad on seevastu kosumas.

Kaardimaksed Eestis

Kuigi mais kasvasid Eesti elanike kaardimaksete näitajad nädalast nädalasse üha enam ning maksete arv oli ligi kolmandiku ja käive veerandi võrra suurem kui aprillis, siis eelmise aasta näitajateni need veel ei küündinud. Mais tehti päevas keskmiselt 718 000 kaardimakset ehk 19% võrra vähem kui aasta tagasi. Kaardimakseid tehti keskmiselt päevas 13,2 miljoni euro eest ehk 10% võrra vähem kui aasta tagasi. Aprillis, mil Eesti elanike kaardimaksed olid eriolukorrast väga tugevalt mõjutatud, jäi nende arv 37% võrra väiksemaks kui aasta varem ja käive oli 28% tagasihoidlikum.

Eriti drastiliselt on vähenenud välismaalaste kaartidega Eestis tehtud ostud. Eriolukorra ajal, kui turistid enam Eestisse ei pääsenud, langes väljaspool Eestit välja antud kaartidega tehtud ostude arv rekordiliselt madalale: aprillis tehti 12 000 ostu päevas ehk neli korda vähem võrreldes eelmise aasta aprilliga. Mai teises pooles tegid välismaalased Eestis oste aprilliga võrreldes juba kaks korda enam, kuid eelmise aasta maht jäi veel püüdmatuks (aasta tagasi tegid välismaalased aprillis-mais Eestis keskmiselt 53 000 ostu päevas).

Eesti elanike kaardimaksed välismaal

Mõistetavatel põhjustel ei jõua ka Eesti elanikud välismaale oste sooritama. Aasta tagasi mais tegid eestlased välismaal keskmiselt 82 000 kaardimakset päevas, sel aastal 45 000 kaardimakset ehk 45% võrra vähem. Eriolukorras jäetakse kaardiga välismaal ostes sinna keskmiselt 1,1 miljonit eurot päevas ehk 54% võrra vähem kui aasta varem, mil päevas maksti välismaal keskmiselt 2,4 miljoni euro eest. Aprilli ja mai näitajad on küllaltki sarnased, küll on aga erisusi riikide kaupa, mis on tingitud piiride järkjärgulisest avamisest.

Eriolukorra ajal tehti kaardimakseid kõige enam Soomes (36% kõikidest välismaal tehtud kaardimaksetest), Iirimaal, Rootsis ja Suurbritannias. Soomes ja Iirimaal tehtud kaardimaksete osas on muutus tavaolukorraga võrreldes võrdlemisi tagasihoidlik, mis on ilmselt seotud sellega, et nendes riikides töötab palju eestlasi, kes maksavad seal Eestis välja antud kaartidega.

Erinev on olukord riikides, kus eestlased käivad pigem turismireisidel või ostude tegemise eesmärgil. Eriti silmatorkav on Läti näide, kus piiride sulgemine vähendas Lätis tehtud kaardimaksete arvu aprillis eelmise aastaga võrreldes viis korda. Piiride avamisel aga hakkas ostude arv taas kiirelt kasvama: aprilli alguses tehti Lätis 2100 kaardiostu päevas, mai teises pooles juba 6400 ostu.

Ostud e-poodidest[1]

Palju räägitud e-(toidu)poodide koormuse kasvu eriolukorras kinnitab ka pankade maksestatistika. Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive kasvas aprillis eelmise aastaga võrreldes 31%. Mais, mil inimesed käisid üha rohkem kauplustes kohal, oli kasv aastatagusega võrreldes 24% ja e-poodidest osteti pisut vähem kui aprillis. Aprillis ja mais tehti Eesti e-poodidest oste keskmiselt 2 miljoni euro eest päevas, aasta tagasi 1,6 miljoni euro eest. Eriolukorra ajal vähenes välismaa poodidest tehtud ostude käive umbes kolmandiku võrra.

Sularahatehingud pangaautomaadis

Sularahaautomaatidest võtsid Eesti elanikud ja ettevõtted eriolukorra alguses tavaolukorraga võrreldes tunduvalt vähem sularaha välja: tehingute arv oli aprillis 42% võrra ja käive umbes veerandi võrra väiksem kui aasta varem. Mais aga näitajad tõusid: sularahaautomaatidest võeti sularaha välja keskmiselt 70 000 korda päevas, kokku 9 miljoni euro eest. Eriti silmatorkav oli tõus mai alguses, mis on ilmselt tingitud sellest, et sellesse perioodi jäi suure osa elanike palgapäev ja ka pensione maksti siis välja. Eelmise aasta maikuu näitajad ei ole sellegipoolest veel saavutatud – aastatagusega võrreldes on tehingute arv 25% võrra ja käive 18% võrra väiksem.

Ka sularaha sissemakse tehingute arv vähenes eriolukorra ajal märgatavalt: aprillis pandi sularahaautomaadist oma kontole kokku keskmiselt 3,5 miljon eurot, mais seevastu 4,4 miljonit eurot. Mai näitaja jääb siiski alla aastatagusele, mil kontole pandi 5,8 miljonit eurot.

* Eesti Pangal on eriolukorras võimalik nädalate kaupa jälgida, kuidas maksete arv ja käive on muutunud; tavapärane aruandlus on kuupõhine. Eriolukorras edastavad andmeid kolm suuremat panka, kelle tehingud moodustavad tavaolukorras keskmiselt 95–99% koguturu andmetest.

Tiina Soosalu Eesti Pank Payment and Settlement Systems Department

The emergency situation left clear traces in how residents of Estonia behave when making purchases and handling cash. As the emergency measures eased, normal life started to return a little in May, though the volumes of card payments and cash withdrawals have not yet fully recovered.

The change in the volume of card payments in Estonia during the emergency situation was similar to that in the rest of the euro area as it is estimated that the volume of domestic card payments elsewhere in Europe was a third lower at the end of March and in early April than it was a year earlier. The figures started to rise in the first half of May though.

Card payments in Estonia

Although the figures for card payments by residents of Estonia rose increasingly from week to week in Estonia and the number of payments was around a third higher than in April and the turnover around a quarter larger, this was still less than a year earlier. An average of 718,000 card payments were made each day in May, which is 19% fewer than a year earlier. The average daily amount of card payments was 13.2 million euros in May, which is 10% less than a year earlier. When card payments by Estonian residents were particularly affected in April, there were 37% fewer of them than a year earlier and the turnover was down 28%.

The drop in purchases abroad using Estonian cards has been particularly drastic. As tourists could no longer come to Estonia during the emergency, the number of purchases using cards issued outside Estonia fell to record low levels, with 12,000 purchases a day in April, which is a quarter as many as in April last year. Foreigners made twice as many purchases in Estonia in the second half of May as in April but still not as many as a year earlier, when they made an average of 53,000 purchases a day in Estonia in April and May.

Card payments abroad by residents of Estonia

For understandable reasons, residents of Estonia were not able to make purchases abroad either. In May last year, people from Estonia made an average of 82,000 card payments a day abroad, but this year it was down to 45,000 card payments a day, which is 45% fewer. Cards were used abroad for an average of 1.1 million euros a day under the emergency, which is 54% less than a year earlier, when cards were used to pay an average of 2.4 million euros a day abroad. The figures for April and May are quite similar, though there are differences between countries because of the gradual opening of borders.

Card payments were made most in Finland during the emergency, where 36% of all card payments abroad were made, and in Ireland, Sweden and the United Kingdom. The change in card payments in Finland and Ireland from normal times was relatively modest under the emergency, which is probably because many people from Estonia work in those countries and use their cards issued in Estonia to make payments there.

The situation is different in countries where people from Estonia mainly go as tourists or on shopping trips. Latvia is a clear example, as the closure of the border reduced the number of card payments in Latvia in April to a fifth of what it was a year earlier. The number of purchases started to rise quickly once the borders opened though, so that while 2100 card purchases were made each day in Latvia in early April, 6400 purchases were made in the second half of May.

Purchases from online stores[1]

The much discussed increase in the use of online stores and particularly online food stores during the emergency is confirmed by the payment statistics from the banks. The turnover of purchases from Estonian online stores was 31% higher in April than a year earlier. As people went more and more to the shops in May, online sales were 24% more than a year earlier and a little less was bought from online stores than in April. Purchases of 2 million euros a day were made from Estonian online stores in April and May, where they were 1.6 million euros last year. The turnover of purchases from foreign online stores fell by around a third during the emergency.

Cash transactions in ATMs

Residents and companies in Estonia withdrew noticeably less cash from ATMs at the start of the emergency, as the number of transactions was 42% lower in April than a year earlier and turnover was down by a quarter. These figures rose in May though as an average of 70,000 withdrawals of cash were made each day from ATMs for a total of 9 million euros. There was a particularly noticeable rise at the start of May, which is probably because a lot of people are paid at that time and pensions are paid out then. The figures are still lower than in May last year though, as the number of transactions is down 25% and the turnover down 18%.

The number of transactions paying cash into ATMs also fell noticeably under the emergency, as clients paid an average of 3.5 million euros onto their accounts through ATMs in April, and 4.4 million euros in May. The figure for May is still less than a year earlier though, when 5.8 million euros were paid onto accounts.

* Eesti Pank was able to observe changes in the number and turnover of payments on a weekly basis during the emergency, while reporting under normal circumstances is monthly. The three largest banks, whose transactions normally average 95-99% of the total market, were submitting data during the emergency.

Sellest nädalast saab Tartu Ülikooli Narva kolledži (Raekoja plats 2) esimese korruse fuajees külastada Eesti Panga rändnäitust, mis tutvustab kontrastide kaudu, kuidas on saja aastaga muutunud raharinglus Eestis ning kaupade ja teenuste hinnad.

„Keskpanga tegevuse üks põhieesmärke on alati olnud tagada raha ostujõud. Näitusel saab näiteks võrrelda, mida oli võimalik endale keskmise palga eest lubada 1930ndatel ja mida täna,“ ütles Eesti Panga muuseumi kuraator Siiri Ries. Näitusel saab teada, et saja aasta jooksul on väga paljud asjad läinud kordades odavamaks, kuid mõned teenused ka kallimaks, sest hinda mõjutab tootele või teenusele kulunud töötundide arv ja kasutatud tehnika.

Keskpanga ülesanne on ka raharingluse korraldamine ja maksesüsteemide edendamine. Sada aastat tagasi saadeti rahakaarte peamiselt postivõrgu kaudu, mis mitmel pool oli ühendatud leidlikult piimaveoga – nii võttis piimamees koos piimaga kaasa ka rahaümbriku ja toimetas selle postkontorisse, kust see edasi saadeti. Selline rahasaadetis võis olla teel nädala või isegi kauem. Tänapäeval võimaldavad välkmaksed rahaülekannet teha 10 sekundiga kellaajast ja nädalapäevast hoolimata. Kaardimakseid, mis 100 aasta eest olid mõistagi täiesti tundmatud, tehakse tänapäeva Eestis päevas üle 800 000. Eestlane maksab kaardiga 4–5 korda sagedamini kui näiteks sakslane või itaallane.

Näitus on üles ehitatud keskpanga kvartalina ning annab ülevaate ka ajaloolistest hoonetest, kus Eesti Pank sajandi eest oma tegevust alustas ja tänagi tegutseb. Kui üldjuhul on ajaloonäitus kronoloogilise ülesehitusega, siis Eesti Panga rändnäitusel on toodud esile kontraste praeguse ja saja aasta taguse vahel. Näitus on valminud Eesti Panga 100. aastapäeva tähistamiseks.

Eesti Panga rändnäitusega saab Tartu Ülikooli Narva kolledžis tutvuda kuni 13. augustini.

Varasemalt on näitus olnud väljas Tallinnas Mustamäe keskuses, Stroomi keskuses, Solarise keskuses, Ülemiste keskuses ning Viimsi keskuses. Samuti on näitus väljas olnud Pärnus Port Artur2 kaubanduskeskuses, Tartus Tasku keskuses ja Tartu Ülikooli raamatukogus ning Jõhvi kontserdimajas. Näituse kujundas ja ehitas Velvet OÜ.

Eesti Pank alustas tegevust 3. mail 1919 riigipanga ehk valitsuse kontrolli all oleva aktsiapangana. Keskpanga tegevus katkes võõrvõimude tulekuga 9. oktoobril 1940. Kuigi 1941. aasta augustist – pärast Tallinna langemist Saksa vägede kätte – Eesti Panga tegevus nimeliselt taastati, oli tegemist okupatsioonivõimude kontrolli all töötava pangaga. Aastatel 1944-1990 oli pangandus Eestis NSVL raha- ja pangandussüsteemi osa ning keskpank kui institutsioon puudus täiesti. 1990. aastal alustas Eesti Pank pärast 50-aastast vaheaega taas tegevust. Täna tegutseb Eesti Pank ühena euroala riikide keskpankadest ning osaleb euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises ja elluviimises, mis mõjutab enam kui 330 miljonit inimese heaolu. Eesti Pank seisab selle eest, et Eesti inimesed saaksid mugavalt kasutada kvaliteetset sularaha ning teha turvaliselt makseid. Samuti jälgib ja analüüsib Eesti Pank majanduse olukorda riigis ning nõustab valitsust ja avalikkust.

Lisateave:
Hanna Jürgenson
56920930
hanna.jyrgenson [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee

Tänasel istungil võttis EKP nõukogu vastu järgmised rahapoliitilised otsused.

(1) Pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava mahtu suurendatakse 600 miljardi euro võrra 1350 miljardi euroni. Vastusena sellele, et pandeemiaolukorra tõttu on inflatsiooninäitajat allapoole korrigeeritud, leevendab erakorralise varaostukava mahu suurendamine rahapoliitika üldist kurssi ning toetab reaalmajanduse rahastamistingimusi, eelkõige ettevõtete ja kodumajapidamiste jaoks. Varaoste jätkatakse aja jooksul paindlikul viisil erinevate varaklasside ja riikide lõikes. See võimaldab EKP nõukogul tõhusalt ära hoida riske, mis takistavad rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist.

(2) Pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames jätkatakse netovaraoste vähemalt kuni 2021. aasta juuni lõpuni. EKP nõukogu teeb selle varaostukava raames netovaraoste igal juhul niikaua, kuni koroonaviiruse levikust tingitud kriisiolukord on tema hinnangul möödas.

(3) Erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist jätkatakse vähemalt kuni 2022. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

(4) Varaostukava raames tehtavaid netovaraoste jätkatakse igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses; samuti tehakse kuni aasta lõpuni täiendavaid netovaraoste 120 miljardi euro ulatuses. Nõukogu eeldab jätkuvalt, et varaostukava raames tehakse igakuiseid netovaraoste seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

5) Jätkatakse varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

6) Nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana –0,50%. Nõukogu eeldab, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

EKP nõukogu on jätkuvalt valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

EKP president põhjendab neid otsuseid täna kell 14.30 Kesk-Euroopa aja järgi algaval pressikonverentsil.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Euroopa Keskpank
Avalike suhete peadirektoraat
Sonnemannstrasse 20, 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
Tel: +49 69 1344 7455, e-aadress: media [at] ecb.europa.eu
veebileht: www.ecb.europa.eu

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest. Istungist võttis teiste hulgas osa Euroopa Komisjoni majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis.

Saadud andmed kinnitavad, et euroala majandus seisab silmitsi enneolematu langusega. Majandustegevus on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemia ja selle piiramiseks võetud meetmete tagajärjel järsult aeglustunud. Töökohtade ja sissetulekute ulatuslik vähenemine ning majandusväljavaatega seotud erakordselt suur ebakindlus on märkimisväärselt kahandanud tarbimiskulutusi ja investeeringuid. Ehkki küsitlusandmed ja majandustegevuse reaalajalised näitajad on mõningal määral osutanud madalseisu läbimisele ning piiramismeetmeid on hakatud järk-järgult leevendama, on taastumine olnud seni tagasihoidlik võrreldes näitajate järsu languse tempoga möödunud kahe kuu jooksul. Eurosüsteemi ekspertide juunikuu makromajandusliku ettevaate kohaselt aeglustub majanduskasv 2020. aasta teises kvartalis enneolematult kiiresti ja hakkab taas hoogustuma aasta teises pooles, saades olulist tuge märkimisväärsetest eelarve- ja rahapoliitikameetmetest. Ettevaates on siiski nii majandustegevuse taset kui ka inflatsiooniväljavaadet kogu ettevaateperioodiks ulatuslikult allapoole korrigeeritud, ehkki põhistsenaariumit ümbritseb endiselt tavatult suur ebakindlus. Koguinflatsiooni pärsivad küll madalamad energiahinnad, kuid hinnasurve peaks jääma SKP reaalkasvu järsu aeglustumise ja majanduse märgatavalt süveneva loiduse mõjul tagasihoidlikuks.

EKP nõukogu on kooskõlas oma volitustega valmis tagama, et rahapoliitiline kurss on küllaldaselt toetav ning rahapoliitika mõju ülekandumine sektorite ja riikide lõikes sujuv. Seetõttu tegi EKP nõukogu otsuse rahapoliitiliste meetmete paketi kohta, et toetada majandust järkjärgulise taasavamise ajal ning kaitsta keskpika aja jooksul hinnastabiilsust.

Esiteks otsustas nõukogu suurendada pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava mahtu 600 miljardi euro võrra 1350 miljardi euroni. Vastusena sellele, et pandeemiaolukorra tõttu on inflatsiooninäitajat allapoole korrigeeritud, leevendab erakorralise varaostukava mahu suurendamine rahapoliitika üldist kurssi ning toetab reaalmajanduse rahastamistingimusi, eelkõige ettevõtete ja kodumajapidamiste jaoks. Varaoste jätkatakse aja jooksul paindlikul viisil erinevate varaklasside ja riikide lõikes. See võimaldab EKP-l tõhusalt ära hoida riske, mis takistavad rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist.

Teiseks otsustas EKP nõukogu jätkata pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames netovaraoste vähemalt kuni 2021. aasta juuni lõpuni. Selle varaostukava raames tehakse netovaraoste igal juhul niikaua, kuni koroonaviiruse levikust tingitud kriisiolukord on nõukogu hinnangul möödas.

Kolmandaks otsustas EKP nõukogu jätkata erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist vähemalt kuni 2022. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

Neljandaks jätkatakse EKP varaostukava raames tehtavaid netovaraoste igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses; samuti tehakse kuni aasta lõpuni täiendavaid netovaraoste 120 miljardi euro ulatuses. Nõukogu eeldab jätkuvalt, et varaostukava raames tehakse igakuiseid netovaraoste seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

Viiendaks kavatseb nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Kuuendaks otsustas nõukogu jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu eeldab, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

Koos juba kasutusele võetud oluliste rahapoliitiliste stiimulitega toetavad tänased otsused majanduse likviidsus- ja rahastamistingimusi, aitavad säilitada laenuvooge kodumajapidamistele ja ettevõtetele ning soodsaid rahastamistingimusi kõigi sektorite ja riikide jaoks, et soodustada majanduse taastumist koroonaviirusest tingitud kriisist. Arvestades praegust kiiresti muutuvat majanduskeskkonda, on EKP nõukogu endiselt valmis tegema oma mandaadi piires kõik vajaliku, et toetada euroala kodanike toimetulekut sellel äärmiselt keerulisel ajal. See puudutab eelkõige meie ülesannet tagada rahapoliitika ülekandumine kõigile majandussektoritele ja riikidele eesmärgiga säilitada hinnastabiilsus. Seetõttu on EKP nõukogu jätkuvalt valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Värskeimad majandusnäitajad ja küsitlustulemused kinnitavad euroala majanduse järsku langust ja tööturutingimuste kiiret halvenemist. Koroonaviiruse pandeemia ja selle leviku piiramiseks võetud meetmed on tõsiselt mõjutanud nii töötleva tööstuse sektorit kui ka teenindussektorit, vähendades euroala majanduse tootmisvõimsust ja sisenõudlust. 2020. aasta esimeses kvartalis, mille jooksul piiramismeetmeid hakati enamikus riikides võtma alles alates märtsi keskpaigast, aeglustus euroala SKP reaalkasv eelmise kvartaliga võrreldes 3,8%. Uuringuandmed, sagedasti esitatavad näitajad ja muud tõendatavad andmed osutavad SKP reaalkasvu edasisele märkimisväärsele pidurdumisele teises kvartalis. Valdava osa värskeimate näitajate alusel võib arvata, et maikuus sai madalpunkt teataval määral läbitud ning mõnes majandussektoris hakkab tegevus jälle aegamisi elavnema. Sedamööda, kuidas piiramismeetmeid veelgi leevendatakse, peaks euroala majandusaktiivsus kolmandas kvartalis hoogustuma. Seda toetavad soodsad rahastamistingimused, ekspansiivne eelarvepoliitiline kurss ja üleilmse aktiivsuse taastumine, ehkki endiselt on äärmiselt ebaselge, kui kiiresti ja millises ulatuses elavnemine toimub.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni makromajanduslik ettevaade euroala kohta. Ettevaate põhistsenaariumi prognoosi kohaselt peaks SKP aastane reaalkasv aeglustuma 2020. aastal 8,7% ning hoogustuma 2021. aastal 5,2% ja 2022. aastal 3,3% võrra. EKP ekspertide 2020. aasta märtsi makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu prognoosi korrigeeritud 2020. aastaks märkimisväärselt (9,5 protsendipunkti võrra) allapoole ning 2021. ja 2022. aastaks vastavalt 3,9 ja 1,9 protsendipunkti võrra ülespoole.

Kuna selle väljavaatega on praegu seotud tavatult suur ebakindlus, sisaldab ettevaade ka kahte alternatiivset stsenaariumit, mis avaldatakse pärast pressikonverentsi lõppu EKP veebilehel. Üldiselt sõltub majanduslanguse ja majanduse taastumise ulatus suuresti piiramismeetmete kestusest ja tõhususest, tarnevõimsuse ja sisenõudluse püsivate kahjude ulatusest ning sellest, mil määral suudavad poliitikameetmed leevendada sissetulekutele ja tööhõivele avalduvat negatiivset mõju. Kokkuvõttes leiab EKP nõukogu, et ettevaate põhistsenaariumi riskide tasakaalu mõjutavad langusriskid.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2020. aasta mais 0,1% võrreldes 0,3%ga aprillis, kajastades peamiselt energiahindade madalamat inflatsioonimäära. Nafta praeguste hindade ja futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsioon aeglustub lähikuudel tõenäoliselt veelgi ja selle näitajad jäävad kuni aasta lõpuni tagasihoidlikuks. Keskpikas perspektiivis avaldab nõudluse kehvem väljavaade inflatsioonile langussurvet ning seda tasakaalustab üksnes osaliselt tarnehäiretest tingitud tõususurve. Pikemaajaliste inflatsiooniootuste turupõhised näitajad püsivad väga madalal tasemel. Ehkki inflatsiooniootuste küsitluspõhised näitajad on lühikese ja keskmise aja jooksul alanenud, on pikema perspektiivi inflatsiooniootused saanud vähem mõjutatud.

Samasugune hinnang kajastub ka eurosüsteemi ekspertide 2020. aasta juuni makromajanduslikus ettevaates euroala kohta, mille põhiprognoosi kohaselt on aastane ÜTHI-inflatsioon 2020. aastal 0,3%, 2021. aastal 0,8% ja 2022. aastal 1,3%. EKP ekspertide 2020. aasta märtsi makromajandusliku ettevaatega võrreldes on ÜTHI-inflatsiooni väljavaadet korrigeeritud 2020. aastaks 0,8 protsendipunkti, 2021. aastaks 0,6 protsendipunkti ja 2022. aastaks 0,3 protsendipunkti võrra allapoole.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv oli 2020. aasta märtsis 7,5% ja aprillis 8,3%. Rahapakkumise jõuline kasv kajastab pankade laenuandmist, mis on suuresti tingitud majanduse teravast likviidsusvajadusest. Ühtlasi on suure majandusliku ebakindluse tõttu hakatud ettevaatusabinõuna pigem rahalisi vahendeid säästma. Sellises keskkonnas on laia rahapakkumise kasvu peamiseks tõukejõuks endiselt likviidseima raha ehk kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Koroonaviiruse leviku majanduslik mõju kujundas jätkuvalt ka erasektorile antavate laenude suundumusi. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv oli märtsis 5,5% ja aprillis 6,6%. See kajastab ettevõtete vajadusi rahastada jooksvaid kulusid ja käibekapitali tulude järsu languse keskkonnas. Samal ajal aeglustus kodumajapidamistele antud laenude aastakasv 3,4%-lt märtsis 3,0%-le aprillis, kuna piiramismeetmete tõttu vähenesid tarbimisvõimalused ja kindlustunne ning halvenesid tööturutingimused.

EKP rahapoliitilised meetmed – eelkõige suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide (TLTRO-III) väga soodsad tingimused – peaksid julgustama panku andma laenu kõigile erasektori üksustele. Koos riikide valitsuste ja Euroopa institutsioonide võetud meetmetega soodustavad need pidevat juurdepääsu rahastamisele, sealhulgas koroonaviiruse levikust enim mõjutatud osapoolte jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade jõuline lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Euroala majanduse järsku langust silmas pidades on eelarvepoliitikas jätkuvalt väga tähtis rakendada nõudlikku ja kooskõlastatud eelarvepoliitika kurssi. Võetavad meetmed peaksid võimaluste piires olema suunatud ja ajutist laadi, et ohjeldada pandeemiast tingitud hädaolukorra majandusmõjusid. Sellega seoses pakuvad olulist rahastamistuge Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud kolm turvavõrgustikku, mis on mõeldud töötajate, ettevõtete ja riikide toetamiseks kogusummas 540 miljardit eurot. Samal ajal rõhutab EKP nõukogu vajadust teha täiendavaid ulatuslikke ja õigeaegseid jõupingutusi, et majanduse taastumist ette valmistada ja toetada. Seepärast väljendab EKP nõukogu suurt heameelt Euroopa Komisjoni ettepaneku üle, mis käsitleb taastekava pandeemiast enim räsitud piirkondade ja sektorite toetuseks, ühtse turu tugevdamiseks ning püsiva ja eduka taastumise edendamiseks.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Euroopa Keskpank
Avalike suhete peadirektoraat
Sonnemannstrasse 20, 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
Tel: +49 69 1344 7455, e-aadress: media [at] ecb.europa.eu
veebileht: www.ecb.europa.eu

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

The travelling exhibition of Eesti Pank will be open in the first floor lobby of the Narva College of the University of Tartu at Raekoja plats 2, Narva, from this week. The exhibition uses contrasting examples to show how the circulation of cash and the prices of goods and services have changed in Estonia over a century.

“One of the main goals of the work of the central bank has always been to maintain the purchasing power of money. The exhibition shows what it was possible to buy with the average wage in the 1930s and today”, said Siiri Ries, the curator of the Eesti Pank museum. The exhibition shows how over the course of a century, very many things have become much cheaper, but some have become more expensive because the prices of products or services depend on the number of hours of work that have gone on them, or the technology used.

It is the job of the central bank to organise the circulation of cash and to promote payment systems. A hundred years ago cash was mainly transported by the postal network, which in many places was conveniently linked to milk transport, so the milkman carried alongside the milk an envelope of cash and took it to the Post Office, from where it was sent onwards. Such cash deliveries could take a week or longer to arrive, while today we have instant payments that allow money to be transferred within 10 seconds any time of the day and any day of the week. Over 800,000 card payments, which were obviously completely unknown a hundred years ago, are now made every day in Estonia. People in Estonia pay by card four or five times as often as people in, say, Germany or Italy.

The exhibition is designed in the form of the buildings of the central bank, showing the historical buildings where Eesti Pank started operations a century ago and still works today. Historical exhibitions usually take a chronological approach, but the Eesti Pank travelling exhibition shows contrasts between things now and a century ago. The exhibition was made for the celebrations of the centenary of Eesti Pank last year.

The Eesti Pank travelling exhibition will be up in the Narva College of the University of Tartu until 13 August.

Earlier the exhibition has been in the Solaris Keskus, Ülemiste Keskus, Mustamäe Keskus, Stroomi Keskus and Viimsi Keskus in Tallinn, the Port Artur2 shopping centre in Pärnu, the Tasku keskus and the library of the University of Tartu in Tartu, and the Jõhvi concert hall. The exhibition was designed and made by Velvet OÜ.

Eesti Pank started work on 3 May 1919 as the state bank, acting as a state-owned bank under government control. Its operations were interrupted by the arrival of foreign forces on 9 October 1940. Although operations were nominally restarted in August 1941, after Tallinn had fallen to the German army, it was in reality working under the control of the occupying forces. In 1944-1990 banking in Estonia was part of the financial and banking system of the Soviet Union, and there was no institutional central bank. In 1990 Eesti Pank started operating again after a break of fifty years. Eesti Pank is today one of the central banks of the euro area and participates in shaping and implementing the single monetary policy, which affects the lives of more than 330 million people. Eesti Pank makes sure that people in Estonia are easily able to use good-quality cash and make payments securely. It also monitors and analyses the state of the Estonian economy and advises the government and the public.

Additional information:
Hanna Jürgenson
Tel: 56920930
Email: hanna.jyrgenson [at] eestipank.ee
Press enquiries: press [at] eestipank.ee

Sulev Pert Eesti Panga ökonomist

Maikuus odavnes tarbijate ostukorv aastavõrdluses 1,7% ja eelmise kuuga võrreldes 0,7%. Euroalal tõusid hinnad mais keskmiselt 0,1%, sest mitmetes suurriikides jäi hinnakasv tagasihoidlikuks.

Eestis langesid hinnad mais euroala riikide võrdluses kõige rohkem. Energiahinnad kukkusid Eestis peaaegu sama palju kui teistes riikides (14%), kuid teenuste hinnakasvu aeglustumine oli meil järsem. Majutusteenused odavnesid aastaga 19%, sest turismisektor on koroonaviiruse tõttu tugevalt kannatada saanud. Samuti on kiiresti langenud üürihinnad, mille põhjuseks on tarbijate sissetulekute vähenemine. Kahe viimase kuuga on üür odavnenud 13%.

Hindade langusele aitab Eestis palju kaasa ka valitsuse maksupoliitika. Mais jõustusid madalamad diislikütuse, maagaasi ja elektriaktsiisi määrad. Samuti panustab hinnalangusse jätkuvalt ka alkoholiaktsiisi langetamine, mis jõustus eelmise aasta juulis. Aktsiisikärbete kogumõju hindadele ulatub praegu –0,6 protsendipunktini.

Nõudluse vähenemine soosib tööstuskaupade odavnemist, sest jaekaubandusettevõtete müügimaht on kukkunud rohkem kui kümnendiku võrra. Ebakindluse suurenemine on sundinud paljud tarbijad ooteseisundisse, mistõttu kinnisvaratehingute arv on märgatavalt vähenenud.

Eesti Pank avaldab uue majandusprognoosi 10. juunil.

Lisainfo:
Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965
Mobiil: 5697 9146
E-post: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee

Sulev Pert Economist at Eesti Pank

The consumer basket was 1.7% lower in price in May than a year earlier, and 0.7% lower than in the previous month. Prices in the euro area rose by an average of 0.1% in May, as inflation remained modest in several large countries.

Prices fell more in Estonia in May than in any other country in the euro area. The fall of 14% in energy prices in Estonia was almost the same as in other countries, but prices for services decelerated more sharply. Accommodation services were 19% cheaper than a year earlier as the tourism sector was hit hard by the coronavirus. Rent prices have also fallen rapidly as the incomes of consumers have dropped. Rents have fallen by 13% in the past two months.

Government tax policy also contributed a lot to the fall in prices in Estonia. Lower rates for excises on diesel fuel, natural gas and electricity started to apply from May. The cut in alcohol excise that came in last July also continues to pull inflation down. The total downward impact on inflation of the cuts in excise is currently 0.6 percentage point.

Falling demand is making manufactured goods cheaper as sales volumes at retailers have fallen by more than a tenth. Increased uncertainty has led many consumers to decide to wait before purchasing, and so the number of real estate transactions has dropped substantially.

Eesti Pank will publish a new economic forecast on 10 June.

For further information:
Mart Siilivask
Eesti Pank
Tel: 668 0965,
Mobile: 5697 9146
Email: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Press enquiries: press [at] eestipank.ee

Eesti rahvusloom hundile pühendatud erikujundusega 2eurosed kujundab kunstnik Maria Meos. Eesti Panga nõukogu otsustas, et konkursile esitatud töödest oli parim tema kavand, mis kannab nime „Kriimsilm270“.

Võidutöö kavandil on kujutatud kivirahnul ulguvat hunti. Kuna hunt on metsaliik, on kavandi taustal kujutatud Eestile iseloomulikku kuusemetsa. Lisaks on taustal kujutatud ka öist tähistaevast, sest siis on kõige tõenäolisem hundi ulgu kuulda.

Võidutöö autor Maria Meos on Tallinnas tegutsev disainer. Ta õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemias kujundusgraafikat. Varasemalt on ta töötanud moedisainerina.

Rahvusloom hundile pühendatud erikujundusega 2eurosed tulevad ringlusse 2021. aasta kevadel.

Mündi kujunduskonkursile laekus kokku 60 tööd. Teise koha sai Itaaliast laekunud töö, mille autoriks Sandra Deiana ning kolmanda koha sai töö, mille autoriks on Riho Luuse.

Eesti Panga meene- ja mälestusmüntide kavaga aastateks 2020 ja 2021 saab tutvuda Eesti Panga veebilehel. https://www.eestipank.ee/sularaha/kinnitatud-meene-ja-malestusmuntide-kava

Ülevaate Eesti Panga emiteeritud meenemüntidest saab Eesti Panga veebilehelt https://www.eestipank.ee/sularaha/meenemundid

Ettepanekuid meene- ja mälestusmüntide vermimiseks saab Eesti Pangale teha igaüks, saates need meile veebilehe liidese kaudu (https://www.eestipank.ee/meene-ja-malestusmuntide-ideede-ettepanekud), e-posti või kirja teel. Kuni augusti lõpuni saab esitada ettepanekuid aastaks 2022 kavandatavate müntide kohta. Kõik saabunud ettepanekud vaatab läbi Eesti Panga kokku kutsutud nõuandev kogu, kelle eksperdihinnangu ja ettepanekute alusel teeb Eesti Panga juhatus otsuse, millised mündid vermitakse.

Lisateave:

Piret Luhakooder
sularaha- ja taristuosakond
668 0791
piret.luhakooder [at] eestipank.ee

Mart Siilivask
Tel: 668 0965
Mobiil: 5697 9146
E-post: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee

Riigimees Friedrich Karl Akeli 150. sünniaastapäevale pühendatud hõbedast meenemündi kujundab Kristo Kooskora. Eesti Panga nõukogu otsustas, et konkursile esitatud töödest oli parim tema kavand, mis kannab nime „Optika“.

 Võidukavandil „Optika“ on kujutatud fragmenti erakordse diplomaadiandega Karl Friedrich Akeli portreest ja allkirja lehviva trikoloori taustal. Meenemündi range korrapäraga vormivõttestik ja sümboolika viitavad üheaegselt nii riigivanema ülesannetes olnud K. F. Akeli silmaarsti elukutsele ning isikuomadustele, kui tema laiale kontaktide võrgustikule.

Võidutöö autor Kristo Kooskora on lõpetanud Tartu Kunstikooli ning omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja konserveerimise erialal. Igapäevase kujundajatöö kõrval tegutseb ta arhitektuuripärandi uurijana ning juhendajana Eesti Kunstiakadeemia Kunstikultuuri teaduskonnas.

15eurose nimiväärtusega hõbemündi, mis on pühendatud Eesti riigitegelase, poliitiku, diplomaadi ja arsti Friedrich Karl Akeli 150. sünniaastapäevale, laseb keskpank ringlusse 2021. aastal sügisel.

Mündi kujunduskonkursile laekus kokku 23 tööd. Esimese koha saanud kujunduskavandi autor on Kristo Kooskora, teise koha saanud töö autorid Tiiu Pirsko ja Mati Veermets ning kolmandaks tulnud töö autor on Mall Nukke.

Eesti Panga meene- ja mälestusmüntide kavaga aastateks 2020 ja 2021 saab tutvuda Eesti Panga veebilehel. https://www.eestipank.ee/sularaha/kinnitatud-meene-ja-malestusmuntide-kava

Ülevaate Eesti Panga emiteeritud meenemüntidest saab Eesti Panga veebilehelt. 

https://www.eestipank.ee/sularaha/meenemundid

Ettepanekuid meene- ja mälestusmüntide vermimiseks saab Eesti Pangale teha igaüks, saates need meile veebilehe liidese kaudu (https://www.eestipank.ee/meene-ja-malestusmuntide-ideede-ettepanekud) , e-posti või kirja teel. Kuni augusti lõpuni saab esitada ettepanekuid aastaks 2022 kavandatavate müntide kohta. Kõik saabunud ettepanekud vaatab läbi Eesti Panga kokku kutsutud nõuandev kogu, kelle eksperdihinnangu ja ettepanekute alusel teeb Eesti Panga juhatus otsuse, millised mündid vermitakse.

Lisateave:

Piret Luhakooder
sularaha- ja taristuosakond
668 0791
piret.luhakooder [at] eestipank.ee

Mart Siilivask
Tel: 668 0965
Mobiil: 5697 9146
E-post: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee

The two-euro commemorative coin dedicated to the Estonian national animal, the wolf, will use a design by the artist Maria Meos. The Eesti Pank Supervisory Board decided that her design, named Kriimsilm270, was the best submitted.

The winning design shows a howling wolf standing on a rocky outcrop. As the wolf is a forest animal, the background to the design shows the classic Estonian pine forest. The background also shows a starry night sky, as this is when the wolf is most likely to be heard.

The winning designer Maria Meos is a designer working in Tallinn. She is currently studying graphic design at the Estonian Academy of Arts having earlier worked as a fashion designer.

The two-euro commemorative coin dedicated to the Estonian national animal, the wolf, will enter into circulation in spring 2021.

In total 60 designs were submitted for the competition. Second place went to a design from Italy by Sandra Deiana, and the third placed design was by Riho Luuse.

The programme of issuing commemorative and collector coins for 2020 and 2021 is published on the Eesti Pank website. https://www.eestipank.ee/en/notes-and-coins/confirmed-programme-issuing-collector-and-commemorative-coins

The collector coins issued by Eesti Pank can be seen on the Eesti Pank website https://www.eestipank.ee/en/notes-and-coins/collector-coins.

Suggestions for minting collector and commemorative coins are welcome from everyone, and can be sent through the Eesti Pank website at https://www.eestipank.ee/en/ideas-collector-coins-and-commemorative-coins, by email or by post. Suggestions for coins to be minted in 2022 can be sent until the end of August this year. All the suggestions are considered by an advisory committee invited by Eesti Pank, and their expert opinions and recommendations are used as the basis for the Executive Board of Eesti Pank to decide which coins to mint.

Additional information:

Piret Luhakooder
Cash and Infrastructure Department
Tel: 668 0791
Email: piret.luhakooder [at] eestipank.ee

Mart Siilivask
Tel: 668 0965
Mobile: 5697 9146
Email: mart.siilivask [at] eestipank.ee
Press enquiries: press [at] eestipank.ee